„Viimase kümne aasta jooksul oleme näinud, et makseterminalides tehtud kulutuste osakaal väheneb järjekindlalt, kuid mullu nägime terminalides ka absoluutarvude vähenemist," rääkis SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.

2020. aastal saavutasid eestimaalaste e-ostud senise tipu, moodustades koguni neljandiku (25%) nende kõigist kulutustest. E-kaubanduse osakaal kasvas sel aastal viimase 5 aasta lõikes kõige hoogsamalt, saavutades peaaegu 10% summaarse kasvu. Ainuüksi möödunud aastal oli e-kaubanduse kasv 3%, olles viimase viie aasta kiireim ja seda vaatamata seni nimekirja domineerinud reisikulutuste äralangemisele.

“Reeglina tuli e-kaubanduse kasv meelelahutuse, reisimise ja transpordi arvelt, aga kuna möödunud aastal sattusid just need valdkonnad koroonalöögi alla, mõjutas proportsionaalne langus ka e-kaubandust. Turismivaldkonna langemine aeglustas e-ostude kogumahu kasvu märgatavalt, kuid sellele vaatamata saavutati valdkonnas aastate rekordtulemus,“ kirjeldas Kitt möödunud aasta e-kaubanduse valdkonna arengut.

„Turismi ja meelelahutuse äralangemine asendus osaliselt kulutustega kodule ja toidule, mille mahud aasta jooksul mitmekordistusid. Suurte kasvuprotsentide taga on siiski ka madal baastase, sest ka nüüd, pärast korralikke kasvuprotsente, on kodukaupade osakaal e-ostudes kõigest 13% ja toidupoodide müügimahust moodustavad e-ostud vaid 2%. Söögikohtades tehtud kulutustest moodustasid e-ostud 14% (sh kullerteenused), kuid ka siin näeme üldist mahtude vähenemist ja tõsiasja, et teatud perioodil oligi vaid kaasamüük võimalik,“ ütles Lennart Kitt.

Kõige aktiivsemalt on e-kaubanduse kasvunumbreid vedanud noored vanuses 18–35 eluaastat, kelle ostude osakaal kogu e-kaubanduses moodustas üle kolmandikku. Kõige konservatiivsemalt suhtuvad e-kaubandusesse pensioniealised kliendid, kelle e-ostude osakaal moodustas vaid 11%. Aasta jooksul tehti kõige rohkem internetioste aprillis, kui veebis tehtud ostud ulatusid 40 protsendini kogumahust.

„Suuremad muutused e-ostlemises leidsid peamiselt aset piirangute perioodil märtsist kuni juuni alguseni ning samuti 2020. aasta lõpus. SEB prognoosi kohaselt moodustavad aastaks 2022 internetiostud eestimaalaste ostudest umbes kolmandiku. Kindlasti sõltub kasv ka muutustest vanema põlvkonna ostlemisharjumustes, pandeemiaolukorrast väljumisest ning üldisest internetipoodide kasutajasõbralikkusest ja usaldusväärsusest,“ lisas Lennart Kitt.