Juba pikemat aega lendleb sädemeid elektrisõidukite laadimisvõrgu ümber.
Mitmed ettevõtjad on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kaevanud, et laadimisteenuse äri ei tohiks olla Eesti Energia monopol. Teatavasti loodi Eestisse kunagi meie uhkuseks ja maailmas väga silma paistnud kiirlaadimisvõrgustik. Nüüd läheb kasutusõigus üle KredExilt Eesti Energiale ja tanklapidajad kurdavad, et neid on ebaõiglaselt kõrvale jäetud – kuigi laadimispunktid asuvad nende territooriumitel. Nad sooviksid, et kunagine ELMO võrk tükeldataks ja nemad omakorda ehitaksid selle moodsaks ümber. Sasipundar on seda keerulisem, et võib-olla tahaks mõni ettevõtja toita elektriautode laadimist hoopis päikesepargi või tuulikute kaudu. Mõnigi elektrisõiduki omanik tahaks füüsiliselt näha: minu elektriauto kütus tõesti ei saasta põlevkivi kaudu loodust, vaid tuleb seal põllu pealt. Kuidas seda aga korraldada, kui eraldi rohelise elektri stepslit pole? Igal juhul vajaks lahendus üheksa korda mõõtmist, sest elektritransport väidetakse moodustavat suure osa tulevikutranspordist.