"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
JUHTKIRI: Lumesõda (0)
08. veebruar 2021
Albert Truuväärt

Saime tänavu ilmataadilt kingituseks muinasjutulise talve. Eestlastel on võimalik taas suusarahvana oma head nime taastada ning lumerikkusest sotsiaalmeediasse lõputult palju pilte postitada.

Ometi on meie lumemuinasjutt meedia kaasabil paari nädala jooksul muudetud justkui lõputuks õudusfilmiks, kust inimesed võimalikult kiiresti eemale pääseda tahavad. Ligi aasta koroonavangis istunud  rahvas olla nüüd pahane lume pärast, mis ei lase neil tänaval piisavalt kiiresti edasi liikuda. Kui lumeolukorrale ausalt silma vaadata, siis sahamehed teevad 12-tunniseid vahetusi ning teede puhastamine käib tegelikult lakkamatult. Suur liiklus lume pärast ei seisa ning lumekoristuseks kulutab Tallinn rohkem kui iialgi varem.

Miljonit väärt küsimus on, miks kõnniteede ja sellega külgnevate alade koristamise eest vastutavad eraomanikud ei taha või ei suuda oma tööga hakkama saada. Vaid vähemus täidab oma seadusega ette nähtud kohustust nii nagu vaja, seega jääb üle küsida, kas probleem on  omanike “vaesuses”või tahtmatuses seadust järgida. Eraomanikud, kes ise lumega võidelda ei jõua,võiksid tellida teenuse ka linnalt, kuid seni on seda võimalust kasutanud väga vähesed.

Kõige kummalisem käimasoleva lumesõja juures on asjaolu, et me  peame ennast justkui suureks “Teeme ära!”rahvaks. Üleilmse prügikoristamisen aktsiooniga üritame maailmas kuulsust koguda ja teisi rahvaid õpetada, kuidas metsaalused puhtaks saada, kuid lume koristamisega oma ukse eest jääme hätta (huvitav kuidas see prügi sinna teeperve ja metsa tekib, kui me nii korralikud oleme). Kõige taustal on esile kerkinud poliitilised jõud, kes soovivad, et seadust muudetaks nii, et  linn ehk omavalitsused võtaks eraomanike kohustused ehk lume lükkamise täiesti enda kanda. Kõnniteed on ju loomulikult lund täis ka mujal Eestis, mitte vaid Tallinnas, ja ega seal omanikud paremini hakkama ei saa.

Ainuüksi Tallinnas läheks majaomanike kohustuste enda kanda võtmine aastas maksma pea 20  miljonit eurot ja palgata tuleks poolteist tuhat labidameest, sest suurt tehnikat väikestele teedele saata ei saa. Üle Eesti tuleks see summa korrutada väga suure numbriga. Kõige selle taustal oleme me riik, kus eraomanike käes on palju rohkem kinnisvara kui mitmel pool mujal riikides. Kas me tõesti tahame, et riik võtaks enda kanda üha enam eraomanike kohustusi, sest tunnistame, et nad ei saa hakkama? Kas tahame kulutada veel rohkem miljoneid lumekoristusele, kui tegelikult vajavad raha hädasti nii meditsiin kui haridus ja sotsiaalhoolekanne. Mida rohkem kohustusi riik enda kanda võtab, seda kõrgemad peavad teatavasti olema ka maksud.

Meil on kinnisvaraomanikele seadusega pandud väga vähe kohustusi. Seega võiks siiski käised üles käärida või lihtsalt keerulisemate oludega leppida. Kõige ebanormaalsem on muidugi see, et suurest meediapeeglist vaadates oleks nagu lumi sadanud kõnniteedele maha vaid Tallinnas, mitte mujal Eestis. Kuidas see võimalik on, sellele ootaks põhjalikumat seletust juba järgmisel nädalal.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.