"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
RATASTOOLIS JÜRI: Kui lumesupp on maas, siis palun abi! (0)
08. veebruar 2021
Albert Truuväärt

Juba aasta esimese kuuga aitas linn hädavajalikesse kohtadesse sõita enam kui 2500 käimisraskustega inimesel. Näiteks arstile saab tasuta sõita kuni 12 korda aastas ning invasõidukeisse pääsemiseks ootejärjekorda pole.

36-aastaselt ratastooli sattunud Jüri Järve (58) on linna pakutava invatranspordiga igati rahul. Mees on seda igapäevaseks tööle ja koju sõiduks kasutanud juba 2005. aastast. “See on olnud suureks abiks, kui viiel päeval nädalas on töölesõit liiniveoteenusega korraldatud,” märkis mees.

Eraasjade ajamiseks – peamiselt külas käimiseks – on ta kasutanud invataksot. “Saan oma kuulimiidiga kenasti hakkama,” nentis Järve. “Suvel, mil oli koroonavabam aeg, tegin 2-4 sõitu kuus, nüüd vähem. Üritan maksimaalselt iseseisev olla ja jõudumööda ka üksi liikuda. Talvel kasutan elektrilist ratastooli – praeguse pakase ehk 10-15 külmakraadiga on liikuda lihtsam kui kohevas lumes ja lumesupis.”

Jüri rõhutas iseäranis bussijuhtide abivalmidust. “Elan esimesel korrusel, välisukse juurde viib kaldtee,” rääkis ta. “On olukordi, mil maja ees on lumesupp maas, siis palun abi ning kunagi ei ole probleeme tekkinud. Samas ei ole bussijuhil erivajadustega inimesi lihtne vedada: näiteks liiniveo seltskonnas võib olla nii lapsi kui ka täiskasvanuid, liikumispuude ja vaimsete häiretega inimesi – ja kõikidega tuleb juhil üksinda toime tulla. Osa sõitjaid tuleb rihmadega kinni aidata, väiksemad lapsed võivad teinekord lärmata, ja samal ajal peab liiklust jälgima – see on trikk omaette!”

Juhi viisakust tasub hinnata

Järve on puutunud kokku saatusekaaslaste pretensioonikusega, mida ta sugugi heaks ei kiida. “Leidub neidki ratastoolis inimesi, kelle meelest on normaalne, et invatakso juht peaks ratastoolis istuja kõrgematele korrustele vedama,” rääkis mees. “Kord tuli mulle järele bussijuht, kes oigas ja lonkas. Selgus, et ta oli oma selja üht 150-kilost ratastoolis inimest neljandale korrusele vedades ära tõmmanud. Ma ei tuleks selle pealegi, et midagi niisugust nõuda! Kui tõesti vaja, lasen end trepist kindlasti kahel inimesel vedada. Ka sel puhul on palju ohte, näiteks võib libastuda.”

Vingumise ja hädaldamisega kaugele ei jõua. Katsugem hakkama saada! Süüdlaste otsimine ei ole alati kõige õigem tegevus

Seega paneb Järve teistele erivajadustega inimestele südamele: “Vingumise ja hädaldamisega kaugele ei jõua. Katsugem hakkama saada! Süüdlaste otsimine ei ole alati kõige õigem tegevus.”

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti vanemspetsialist Tiia Tiik meenutas, et sotsiaaltransport on mõeldud Tallinnas raske ja sügava puudega inimestele ning sõitmisõiguse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus oma linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. Seda võib teha ka iseteeninduskeskkonnas . “Sõiduõigust hindab linnaosa valitsuse sotsiaaltöötaja,” lausus Tiik.
Linn pakub liini-, juhu- ja taksovedu. Näiteks arstil käimiseks võib saada juhuvedu, millega saab sõita tasuta 12 korda aastas. “Sageli sõidetakse sel viisil Haapsallu või Tartusse arstile ja/või taastusravile,” jätkas Tiik. “12 tasuta sõidule lisandub neli sõitu kuus, siis tuleb maksta kaks eurot sõidu eest. Teise omavalitsusse saab sõita neli korda aastas, sel puhul tuleb ise tasuda 13 senti/km. Näiteks kui Tallinnast Haapsallu on 100 km, tuleb summaks 13 eurot.”

Kui linna antud tasuliste ja tasuta sõitude korrad on ära kasutatud, on võimalus tellida sõite teenuseosutaja hinnakirja alusel. “Linn on valmis korraldama, kui klient on valmis maksma,” ütles Tiik. “Kuna paljudes maapiirkondades sotsiaaltransporti polegi, on siin rõhk mitte rahal, vaid vajalikul teenusel. Sõidusooviga tuleb sellisel juhul pöörduda linnaosavalitsusse või taksofirmasse.”

Koolitatud juhid

Tiik nentis, et teenuste hulk ja kvaliteet on algusajast, 1998. aastast palju paremaks läinud. “Linn eraldab iga aastaga raha juurde,” lausus ta. “Oootejärjekorda ei ole. Kellele antakse õigus taksot kasutada, need saavad tellida ja sõita, teenust ei peatatud isegi koroonakevade eriolukorras. Sõitjad võiks siiski kanda maski, nagu teevad ka juhid.”

Lisaks tunnustas Tiik AS Tulika Takso autosid. “Aastal 2019 liisis firma neli ratastooli taksot. Autod on mugavad ja soojad, enam ei pea vanas bussis külmetama, nagu kippus varem juhtuma. Teenus on kaasaegne ja euroopalik ning juhte on koolitatud Tallinna puuetega inimeste kojas.”

Tiik pani südamele tellida sotsiaaltransporti vaid dispetšerilt, klienditeeninduse kaudu, tel 612 0030 – see välistab nn varrukataksode probleemi tekkimist.

“Linn tasub kasutaja kohta 190 eurot kuus, millele lisandub kliendi omaosalustasu, mis moodustab neljandik sõidu arvest,” selgitas Beškina. 

Abilinnapea Betina Beškina sõnul saab soodustusega invataksos sõita vähemalt kolmeaastane raske või sügava puudega tallinlane, kes on täielikult pime. Samuti inimene, kes kasutab väljaspool kodu liikumiseks ratastooli, käimislauda, käimistooli või käru ja kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.

“Linn tasub kasutaja kohta 190 eurot kuus, millele lisandub kliendi omaosalustasu, mis moodustab neljandik sõidu arvest,” selgitas Beškina. “Väljaspool kodu liikumisel aitab puudega inimest ka isiklik abistaja. See on linna rahastatav teenus. Isiklik abistaja aitab näiteks söömisel, riietumisel, suhtlemisel ning hügieenitoimingutes jt tegevustes.”

Kuidas invasõidukile pääseda?

• Kodunt lahkumata saavad ratastooliga liikujad jt erivajadustega inimesed tellida enda sõidutamist internetist. Iseteenindusest võib kodunt lahkumata saada kätte ka tehtud otsuse, kas taotlus on rahuldatud. Samuti on seal kirjas teenuste kasutamise tingimused, näiteks tasuta sõidu rahalised piirmäärad jm teave. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil.

• Liini- ja juhuvedu pakub tänavusest AS Tallinna Linnatransport ja taksot AS Tulika Takso.

• Kuigi taksojuht abistab, võib sõidule alati saatja kaasa võtta.

• Teavet sotsiaaltranspordi teenuse kohta saab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist aadressil Paldiski mnt 48a. Vastuvõtuaeg esmaspäeval kella 15-18, tel 645 7465, e-post tiia.tiik@tallinnlv.ee

Maale külla sõites tuleb tasuda 13 senti kilomeetri eest

• Jaanuari jooksul on linn sõidutanud kokku 2696 abivajajat. Liiniveo abil on soovitud kohta sõita saanud 587, juhuveo abil 649 ja invataksoga 1460 inimest.

• 2021. aastaks annab linn erivajadusega inimeste  sõidutamiseks 1,7 miljonit eurot.

• Invataksoga sõitmiseks tasub linn kuni 190 eurot kuus.

• Tallinna sõites on tasuta kuni 12 sõidukorda. Sellele lisaks saab neli korda sõita vaid 2 euro eest.

• Juhuveoga saab soodushinnaga mujale Eestisse sõita neli korda aastas. Tasuda tuleb 13 senti kilomeetri eest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.