Linn plaanib tõsta kõrgete elamute tuleohutustoetuse kahekordseks, "Hoovid korda" toetuse taotlus aga tuleb esitada hiljemalt märtsi alguseks.
Weizenbergi 14 korteriühistu juhatuse liige Laire Piik rääkis, kuidas nende ühistu soovis jätta oma maja hoovi alles piisavalt rohelust, kuid samas mahutada sinna kenasti ära ka autod. Selleks kulus “Hoovid korda” toetus marjaks ära. “Katsime hoovi kivisillutisega, tänu sellele näeb õu nüüd kena ja korrektne välja,” lausus ta. “Muru ja autod on omavahel eraldatud, aias kasvavale suurele puule jäi samuti ruumi alles.”
“”Hoovid korda” toetus pole mõeldud vaid parkla rajamiseks,” selgitas abilinnapea Eha Võrk. “Võimaluste ring on väga lai, toetuse abil saab rajada näiteks laste mänguplatsi, uued aiapiirded või prügikasti varjualuse, samuti paigaldada turvakaamerad.”
Uus toetus prügimaja rajamisel
Toetus ulatub kuni 70%-ni tööde hinnast. “Väga tähtis on korteriühistul tähele panna, et kui kõiki teisi toetusi saab taotleda aasta ringi, kuni raha jätkub, siis “Hoovid korda” jaoks tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. märtsiks,” mainis Võrk. “Seejuures tuleb arvestada, et dokumente on vaja selleks esitada küllalt palju, näiteks nii mõnigi rajatis eeldab ehitusluba või -teatist. Kui on küsimusi, soovitan pöörduda linnavaraameti ametnike poole, kes on taotluste esitamisel kindlasti abiks.”
Volikogusse on läinud ka uue toetuse eelnõu, mille jõustumisel saaks prügimajadele ja prügikonteinerite platsi rajades taotleda toetust ka süvamahuti ehitamise kulude katmiseks. Veel soovib linn anda kuni 10 000 eurot toetust tuleohutuse parandamiseks kümne ja enama korrusega elamutes, mis on saanud päästeametilt vastava ettekirjutuse.
“Ennekõike on see oluline 14- ja 16-kordsetes majades, mille eripära tõttu on neile tehtud ettekirjutisi rohkem ja kulud seetõttu suuremad,” selgitas Võrk. “Seega arvame, et suuremate majade puhul võiks toetuse piiri tõsta 10 000 euroni.”
Kõrged elamud rohkem ohus
Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku Ants Aguraiuja sõnul vajavad kõrghooned korralikke tuleohutussüsteeme. “Kuna tuletõrjetehnikaga on kõrghoonesse väljastpoolt keeruline pääseda, siis nõuavad need tuleohutuspaigaldisi teistest elamutest rohkem,” rääkis Aguraiuja. “Kõige tähtsam on töökorras automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem, mis aitab tulekahju õigeaegselt avastada. Samuti suitsueemaldussüsteem ja turvavalgustus, et kui elekter kaob, on elanikel ikkagi võimalik väljapääsu leida.”
Aguraiuja sõnul on Tallinnas probleeme just nõukogude ajal ehitatud kõrghoonetega. “Väga üksikutes neist on kõik süsteemid töökorras,” nentis ta. “Oleme ettekirjutused teinud enamikule majadest. Nende täitmiseks on linna kasvav tuleohutustoetuse meede väga hea.”
Praegu veel kehtiva toetuste andmise korra järgi on tuleohutustoetuse ülemmäär kõigi elamute puhul kuni 5000 eurot aastas ja 50% tööde maksumusest.
Korras õue saab ka lilleliseks teha
• Kokku pakub linn korteriühistuile seitset liiki toetusi, millega saab tutvuda linna veebilehel.
• Ühistud saavad toetusi taotleda linna projekti ja tegevustoetuste infosüsteemi isetegevuskeskkonnas.
• Abilinnapea Eha Võrgu sõnul tasub õuealade korrastamisel kombineerida kaht meedet, sest lisaks “Hoovid korda” toetusele saab õue kaunimaks muuta ka “Rohelise õue” toetuse abil. See aitab näiteks haljastada korterelamu ümbrust, osta taimede jaoks betoonvaase ja ampleid, rajada heki, istutada lilli, teha puudele hoolduslõikust, rajada või taastada muru.
• Tänavu aitab “Rohelise õue” toetus osta kompostikaste ja ravim-, köögivilja- jm taimi. Selle toetuse suurus korteriühistu kohta on kuni 600 eurot.
