"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
ÜHISTUJUHT: Igas kortermajas leidub küllaga neid, kes võiksid lumelabidad haarata (6)
08. veebruar 2021
Albert Truuväärt

Tallinnas on enam kui pooled kinnistuomanikest hädas kõnniteede puhastamise ja libedusetõrjega, samas vihastab nii  mõndagi hoolsat ühistujuhti inimeste abitus selles osas. Kui kinnistuomanik lumetõrjega mingil põhjusel siiski hätta jääb, saab tasu eest appi kutsuda linna enda äsja loodud puhastusüksuse.

Mitte ainult kinnistuomanike, aga ka linna seisukohalt oleks lihtsam, kui linn enda ettevõtte kaudu ise kõiki kõnniteid hooldaks. Kuni aga praegune ehitusseadus kohustab just omanikke enda kinnistuga piirnevaid kõnniteid hooldama, tuleb seda ka täita.
Inimese sümboliks, kes jäi hätta eraomaniku puhastuskohustusega kõnniteel, kujunes möödunud nädalal vanem proua. Kanal 2 uudiste võttemeeskond tõttas appi ja aitas lumesupis ukerdaja sihtkohta ehk Ida-Tallinna keskhaiglasse silmaarsti juurde. Teisalt puhastavad sealsamas Juhkentali tänaval korteriühistud või kinnistuomanikud tänavat siiski hoolega. Selleks aga, et kasvõi kesklinna kõige käidavamad kohad puhtaks saaksid, on appi tulnud linna puhastusüksuse uhiuued masinad. Need hooldavad esialgu kolme marsruuti, kus liigub kõige enam jalakäijaid. Seejuures ei vaadata, kas tegemist on eraomaniku või linna hooldatava teega, ja püütakse lähtuda sellest, kus käib rohkem rahvast.

Rahvale lumelabidaid

Juhkentali 22 korteriühistu juhatuse liikme Sulev Reinpuu sõnul kurdetakse tänava lumest puhastamise üle liiga palju ja inimesed võiksid ise rohkem käed külge lüüa.

“Ainuke asi, mida linn võiks veel teha, on jagada ühistutele lumelabidaid,” lausus ta. “Pole mõtet kogu aeg hädaldada. Kui on tegemist suurema kortermajaga, siis kindlasti leidub seal hea tervisega inimesi, kes pole vanurid ja saaksid lume minema lükkamisele tänavalt või hoovist ise appi tulla. Näiteks enda hoovi oleme me ise koos majaelanikega puhta hoidnud. Mõni aasta on meil talv üldse vahele jäänud – milleks nüüd probleemi tekitada?

Esialgsete hinnangute järgi läheks kõikide linna kõnniteede talvine hooldamine maksma umbes 20 mln eurot. 

Abitus, mis igal pool valitseb, on ikka kohutav! Mõtelge ometi: ei saagi aasta läbi linnas jalgrattaga sõita.”
Reinpuu juhitav ühistu kasutab ise oma tänavajupi puhastamiseks haldusfirmat. Samas peab mees üsna mõttetuks ainult kõnniteede puhastamiseks linna enda puhastusettevõtte loomist, mis küll eraomanikelt tänavate puhastamise koorma enda õlule võtaks. Esialgsete hinnangute järgi läheks kõikide linna kõnniteede talvine hooldamine maksma umbes 20 mln eurot.  Tõsi, leidub ka teistsuguseid arvamusi. Eesti korteriühistute liit on pikka aega olnud seisukohal, et linnale kuuluvaid tänavaid peaks puhastama linn, mitte omanikud, kelle kinnistuga kõnnitee piirneb.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul pingutavad linna partnerid ehk hooldusettevõtted 24/7, et viimastel nädalatel pidevalt sadavat lund koristada. Eraomanike eest kogu tööd ära teha ei ole linnal aga võimalik. Selleks tuleks enne teha suur ettevalmistustöö ja leida eelarvest need 20 miljonit, mis kuluks vaid ühe talvehooaja kohta.

Teiseks näevad eraomanike kohustuse enda kinnistuga piirnevat kõnniteed puhastada ette seadused. Tallinna volikogus leidub praegu ka riigikogu saadikuid. Seega oleks võimalik nende kaudu viia Toompeale riigikogusse seadusemuudatus. Kui seda pooldaks enamus riigikogu liikmeid, tähendakski see praeguse süsteemi ümberkorraldamist. Ühe võimalusena võiks näiteks kohalikule omavalitsusele ette näha riigieelarvest raha kogu linna kõnniteede puhastamiseks. Praegu tuleb aga nii linnal kui ka kinnistuomanikel tegutseda nende seaduste raamides, mis kehtivad.

Mida saaks 20 mln eest?

“Kui hakata kõiki linna kõnniteid eraomanike asemel puhastama, siis keskkonna- ja kommunaalameti ametnikud on välja arvutanud, et selleks tuleks luua 1550 uut töökohta ja soetada sadades ühikutes tehnikat,” selgitas Klandorf.

Linnale tähendakski see umbes 20 miljoni euro suurust lisakulu. Selle eest võiks ehitada näiteks neli lasteaeda või kaks koolimaja. “See ongi valikute küsimus,” mainis Klandorf.

See inimhulk tuleks kaheks kuni neljaks kuuks talvel tööle võtta, ja siis jälle lahti lasta. Soojemateks aastaaegadeks poleks neil lihtsalt rakendust. Kui aga peaks juhtuma nagu paljudel varasematel aastatel, et talv visiteerib meid vaid loetud päevad või nädalad, oleks nende tööle võtmine asjatu. Lisaks – isegi kui arvestada, et tänapäeval on koristusmasinad tarvitatavad nii soojadel kui ka külmadel aegadel, seisaks suur osa lumerikkaks talveks soetatud tehnikat soojemal ajal lihtsalt jõude.

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi, kes esindab küll seisukohta, et linn peaks tänavate hoolduse enda kätte võtma, kiidab siiski linna uue puhastusüksuse loomise eest: “Minu arvates on see väga õige ja siit peaks nüüd siis edasi minema.”

Praegu peaksid eramajades elavad vanemad inimesed, kel raske lund rookida või seda korraldada, võtma ühendust linnaosavalitsusega, et lahendus leida.

Mardi sõnul peaks eraomanikul olema kõnnitee puhastamisel valiku küsimus. Mõni tahab lund tõrjudes sporti teha ja mõni teine ühistu kojamehe palgata. Kel aga sellist võimekust pole, peaks samuti saama öösel rahulikult magada. Ja sellistele inimestele, sealhulgas eramajas elavatele vanuritele, peakski midagi välja pakkuma. Praegu peaksid eramajades elavad vanemad inimesed, kel raske lund rookida või seda korraldada, võtma ühendust linnaosavalitsusega, et lahendus leida.

Linnapea Mihhail Kõlvart avaldas eelmisel nädalal pressikonverentsil samuti mõtet, et märksa loogilisem süsteem oleks, kui linn võtakski kõikide kõnniteede hoolduse lisaks tänavatele enda õlule. Siis tuleks aga linnale kulud katta.

“Ma arvan, et me võiksime Tallinnas koos elanikega otsustada nii, et terve linn on Tallinna haldusterritoorium ja selle puhastuse kulud katab siis kas riik, või sarnaselt Helsingiga maksavad selle eest linnaelanikud – nõnda nagu ka teiste kommunaalteenuste eest,” ütles Kõlvart.

Lähtuda tuleb seadusest

Nii või teisiti: isegi kui tulevikus seadusi muudetakse, tuleb sel  talvel veel lähtuda praegustest reeglitest. Kinnistuomanikel lasub endiselt kohustus piirnev kõnnitee lume- ja libedusevaba hoida. Kui aga ei ole tahtmist või aega endal värskes õhus labidat liigutada, võib teenuse tellida lisaks erahaldusfirmadelt nüüd ka linna puhastusüksuselt. Hinnaks kujuneb turu keskmine, ja loomulikult püüab linn seda võimalusel langetada.

TRAKTORIJUHT ARVI: Linna puhastamine lumest on uus väljakutse

“Autoomanikelt ootaks ikka rohkem arusaamist,” ütles Tallinna linnapuhastusüksuse traktorijuht Arvi Kivi. “Mõnel kohe peab tingimata eesõigus olema.”

Kivi sõnul istus ta linnapuhastusüksuse traktori rooli taha, sest vajas pärast 15-16 aastat bussiroolis uut tegutsemiskeskkonda. Töö mehele meeldib ja uus masin on jubaselgeks saanud. Aga mõned autojuhid võiksid tema arvates olla lugupidavamad. Mehhanismijuht, nagu tema töö nimetus ametlikult kõlab, ei pinguta mitte enda, vaid kõigi linlaste huvides.  “Autoomanikel peaks olema ikka rohkem arusaamist,” ütles Arvi. “Mõnel kohe peab tingimata eesõigus olema. Kui tänavat puhastav või lund laadiv traktor ees manööverdab, ei tasuks autojuhil pärast kuhugi meediasse kurtma minna, et teda segati.”

Arvi on roolis istunud päris pikalt, 1984. aastast. Kunagi omandas ta traktoristiload kutsekoolis, vahepeal juhtis muid sõidukeid. Enne traktoristiks hakkamist töötas bussijuhina. Kui ta mõni aasta tagasi oma T-kategooria ehk traktorijuhi õigused taastas, tähendab see justnagu naasmist nooruspõlve. “Minu jaoks on see kõik uus,” rääkis Arvi istumisest linnapuhastusettevõtte traktori rooli. “See oli nagu igaühel, kes midagi uuesti alustab, või ajakirjanikul, kes algajana esimest intervjuud teeb. Alguses ikka käsi kõvasti väriseb, aga siis tekib juba kogemus ja nii see läheb.”

Arvi sõnul talle lumine talv ootamatult ei tulnud. “Eks töö iseloom oli varem teada ja see on vahel paratamatu, et kui kaks kopatäit ära oled laadinud, selle ajaga sajab juba pool kopatäit asemele.” 

Kui jääd hätta, anna sellest linnaosale teada!

• Libeduse tõrjeks võib kasutada puistematerjali, mille tera läbimõõt on 2-6 mm. Linn omalt poolt jagab korteriühistutele, eramajade ja kinnistute omanikele tasuta graniitkillustikku, selle kohta saab infot linnaosavalitsustest.

• Kinnistu omanikul on võimalus sõlmida heakorratööde tegemiseks oma puhastusalal leping keskkonna- ja kommunaalametiga, kui puhastatav kõnnitee asub ühistranspordiliiklusega magistraaltänava ääres. Linnaosavalitsusega saab lepingu sõlmida, kui puhastatav kõnnitee külgneb linnaosa kvartalisisese tänava sõiduteega.

• Kui mõni eakas majaomanik, kel väike sissetulek, on jäänud hätta kõnnitee puhastamisega, tuleks sellest kõigepealt oma linnaosa valitsusele teada anda. Üheskoos leitakse lahendus,  ja täiesti võimalik, et näiteks uus linnapuhastusüksus tuleb appi.

• Jaanuaris saatsid mupo piirkondlikud inspektorid kinnistuomanikele 418 kirjalikku teavitust, millest 171 olid seotud jääpurikatega. Veebruarikuu esimese kolme päevaga oli korrapidajatele tehtud üle 300 kõne, kus teemaks nii koristamata kõnniteed kui ka jääpurikad.

• Koristamata kinnistu puhul saadab mupo ametnik omanikule kõigepealt kirjaliku teavituse koos probleemi kirjeldamisega ja fotodega muret tegevast paigast. See meetod on inspektorite sõnul üsnagi efektiivne. Kui teavitus ei mõju, tehakse ettekirjutus. Kõige viimaseks jääb trahvimine.

• Ööpäev läbi võib anda teada hooldamata kõnniteedest linna abitelefonile 14410, mida haldab Tallinna munitsipaalpolitsei.

• Korteriühistute juhatuse liige Urmas Mardi on ise käinud kohtus asjades, kus omanik on jätnud hoolduskohustuse täitmata, keegi on kukkunud ja viga saanud. See võib tuua omanikule krõbeda kahjutasunõude.

Lumekoristusmasinad puhkavad vaid juhi vahetamiseks

• Kõige lumisematel päevadel on väljas olnud kokku 109 eri tüüpi lumekoristusmasinat, juurde on renditud lumeveotehnikat. Tegutseb 36 käsitööbrigaadi 77 inimesega. Masinad jäävad seisma ainult vahetuse üleandmiseks järgmisele juhile. See tähendab, et käigus on kogu võimalik ressurss. Viimastel nädalatel lisandus veel kuus linna enda äsja loodud puhastusüksuse uut traktorit.

• Alates talve algusest  on Tallinnast välja veetud ligi 50 000 m3 lund. Kui ühe tavalise kalluri kast mahutab 16 m3, siis tähendab see 3125 kalluritäit lund.

• Käesolev talv on märksa lumerohkem kui oli 2019. aastal, mil viimati Tallinnas oli rohkem lund. 2019. a veebruaris küündis lumikate nädalajagu päevi umbes 30 cm-ni. Tänavu  5. veebruaril oli Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel lumikatte paksus aga 34 cm ja ilmselgelt kasvab see veelgi.

• Linn hoolitseb lepingupartneritest tänavapuhastusfirmade kaudu sõiduteede ning umbes 1,5 miljoni m2 kõnni- ja kergliiklusteede hoolduse eest. Kokku on linnas 2,5 mln m2 kõnniteid.

• Nii palju kui hoolduspartnerite ja linna enda äsja loodud üksuse ressurss vähegi võimaldab, nii palju ka lund koristatakse ja raha peale seejuures ei mõelda.

Nele-Liis Vaiksoo: Lumest on palju rõõmu ja ilu

Tänavate olukord on nii ja naa, ma juba tean, kust saan lapsevankriga läbi ja kust ei saa.

Kohati on väga hästi puhastatud teed ja kohati läbimatud. Elan Kalamajas, peateed on seal kindlasti puhtamaks aetud. Näiteks Soo tänava jalakäijate osa on kindlasti puhtaks tehtud. Kõrvalistel, väiksematel tänavatel on olukord kehvem. Seal on sageli maas paks üleskaevatud lumi, kus kelguga liikuda on kindlasti tore, kuid lapsevankriga on seal väga raske läbi pääseda. Samas mulle meeldib, et lumi on maas – sellest on palju rõõmu ja ilu! Kui lähen lapsega jalutama, siis võtan selle aja ja ei kiirusta kuhugi.

Anne Veski: Meil käib sahk iga päev

Kindlasti on raskem neil tänavatel, kus on väga kitsas ning sahk lükkab lume kõnniteele.

Õnneks ei ela me Tallinnas kusagil kitsal tänaval. Meil käib lumesahk iga päev ja mina olen sellega väga rahul. Sahajuht on väga viisakas ja ta üritab lund meile mitte kõnniteele lükata. Selle osa, mida majaomanikud koristama peavad, koristavad nad kõik ise ära. Püüame asju ajada nii, et keegi kellelegi liiga ei teeks. Mina küll ei saa öelda, et meil siin Haaberstis asjad pahasti oleksid.
Olen seadusekuulelik inimene ning ilmaasjata linna vahel ei jaluta, ajan asju arvutiga!

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

omaniku õigus ja kohus
10. veebr. 2021 06:43
EW ajal saadi hakkama ja mis nüüd siis rasva läinud, laiskus või mis? Johannes Hint ja Šmotkina Saara abiks ei saavat hakkama teisiti. Vast alustuseks kordnik teeb märkuse.
rusikareegel
13. veebr. 2021 11:36
Mida paksem omanike liidu ninamees, seda laisem ta ka on!
nüanss
9. veebr. 2021 21:20
Näiteks Nõmmel on ka selliseid tänavaid, kus kõnnitee asub vaid ühel pool tänavat. Teisel pool on aga haljasala, mida piirneva kinnistu omanik talvel hooldama ei pea. Ja sedagi, et kui plangu ja kõnnitee vahel on 25 cm laiune mururiba, siis kõnniteed hooldama ei pea, küll aga mururiba.
inff
9. veebr. 2021 21:08
https://www.riigiteataja.ee/akt/122062011015 Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Tartu Linnavolikogu 19. septembri 2002. aasta määruse nr 120 punkt 1 osas, milles see arvab puhastusala koosseisu teemaa, mis ei ole kõnnitee. https://et.wikipedia.org/wiki/Teemaa
rohkem Majavalitsust
8. veebr. 2021 06:11
On selge omanik midagi ei oska, ei suuda vast mõni isegi ei taha seega on vaja Majavalitsust rohkem rohkem Majavalitsust neid kes valitsevad maju. Esialgu siis kaheksa Majavalitsust ja siis juba kaheksakümmend Majavalitsust Tallinnas juba parem. Julgelt kaheksakümmend Majavalitsejat kes valitsevad maju omanikud siis poe taha libistab rahulikult õltsi, näperdab netti, töllerdab edasi tagasi igati tegevust ja Majavalitsejad valitsevad maju. Midagi juba kujuneb seega. Järsku palkab tubli kojamehe rahapalk, prii korter ja talvepuud või EW tegelt ei istu ei sobi vaja hoopis Majavalitsust.
Vaatleja
8. veebr. 2021 09:17
Mis majavalitsusi siin veel vaja on? Majavalitsused meil ju täiesti olemas kinnisvara haldusfirmade näol. Pigem on asi selles, et vägagi paljud lugupeetud majaomanikest ei taha ei ise eriti luuda liigutada ega ka teistele selle eest eriti maksta. Ei haldusfirmadele (vana nimega siis majavalitsustele) nagu ka oma palgatud kojameestele.