"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VIDEO! 90-aastane Helmi: ärge kartke, tulge vaktsineerima! (0)
08. veebruar 2021

"Arstid on selleks, et teavad, mida teha. Olge head inimesed tulge vaktsineerima, ärge kartke ega minge pabinasse,” sõnas 90-aastane Helmi, kes minuteid peale süsti saamist ütles, et tunneb end väga hästi ja kõrvaltoimeid tema ei karda. Laagri perearstikeskuse perearst Elle-Mall Sadrak lisas, et vanuses 80+ inimestel ei ole teadaolevalt veel tõsiseid kõrvaltoimeid tekkinud. 

Eelmisel nädalal algas suuremates Eesti ja Tallinna perearstikeskustest eakate vaktsineerimine. “Tallinna Panoraam” heitis pilgu Laagri perearstikeskusesse, kus praeguseks on esimese vaktsiinisüsti kätte saanud 180 eakat

Covid-19 viiruse vastane suuremahuline vaktsineerimine oli perarstikeskuse ootesaali toonud korraga mitmedkümned prouad ja härrat. Nende seast vestlesime 90-aastase Helmiga, kes minuteid peale süsti saamist ütles, et tunneb end väga hästi ja kõrvaltoimeid tema ei karda.

“Ma ei usu, et midagi tuleb – kõik on hea. Arstid on selleks, et teavad, mida teha. Olge head inimesed tulge vaktsineerima, ärge kartke ega minge pabinasse,” sõnas Helmi.

Noorematel inimestel esineb raskemaid kõrvaltoimeid

Laagri perearstikeskuse perearst Elle-Mall Sadrak ütles: “Mina ütleks nii, et vanuses 80+ inimesed on kõige tublimad kõrvaltoimete suhtes. Nendel meil ei ole teadaolevalt veel tõsiseid kõrvaltoimeid tekkinud. Tüüpiline kõrvaltoime nagu süstlakoha valulikkus ja punetus seda on jah mõnel üksikuk ette tulnud, aga seda kirjeldatakse ka, et ühel inimesel kaheksast võib tulla.”

Sel nädalal said patsiendid perearstikeskustes ESIMESE Covid-19 vastase vaktsiini doosi. Lähinädalatel ootab neid teine doos, mille järel võivad kõrvaltoimed juba pisut rohkem märku anda.

“Mida noorem on inimene, seda raskemad kõrvaltoimed tulevad pärast teist doosi. Raskemad ei tähenda seda, et hullult tõsisemad, aga need on rohkem väljendanud. Sisuliselt 20ndates inimese jaoks tähendaks see seda, et kui peale esimest süsti on süstlakoha punetus, siis teise doosi järgselt kaebab ta ka väsimustunnet, jõuetust ja natuke  võib olla pealvalu ning palavikku. Ülejärgmiseks päevaks on aga kõik need sümptomid mööda läinud,” sõnas Sadrak

AstraZeneca vaktsiin ei ole eakatele sobilik

Perearstikeskustele üle Eesti jaotati eelmisel nädalal 4000 vaktsiinidoosi.  Kokku jõudis eelmisel nädalal Eestisse umbes 13 000 Pfizeri ja Moderna vaktsiinidoosi. Lisaks eile jõudis veel ka 7200 AstraZeneca doosi. AstraZeneca ei ole aga sobilik eakatele.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber selgitab: “Nüüd AstraZeneca osas on tõepoolest nii, et sel kolmapäeval kogunenud immuunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas seda küsimust, et kellele mis vanuserühmadele tuleks AstraZeneca vaktsiini manustada. Komisjon jõudis järeldusele, et AstraZeneca vaktsiini kasutada alla 70 aastastel ehk siis see sobib kuni 69 aastastele. Pfizeri ja Moderna vaktsiini kasutada esmajärjekorras eakatele.”

Vaktsiinist keeldumise põhjused on altruistlikud või äraootavad

On ka neid, kes covid-vaktsiini ei soovi. Näiteks Laagri perearstikeskuses loobus või võttis mõtlemisaega 20% patsientidest.

“Põhjendusi oli kolme sorti. Kõige sagedasem põhjendus oli see, et olen nii vana, elan üksinda ja ei käi kuskil. Siis toodi välja, et las keegi teine saab vaktsiini minu asemel, kes seda rohkem vaja – selliseid altruistlikke patsiente on meil  ka üpris palju. Kolmas põhjus oli see, et on natuke hirm ja tahaks natuke oodata ning edasi lükata, et näha, mida see vaktsiin endast kujutab ja lükata see võib-olla vaktsiin kevadesse,” tõi välja Sadrak

Kas loobumiste tõttu või mingil muul põhjusel võib tekkida vaktsiini ülejääk ning kuigi praegu vaktsineeritakse esmajärjekorras üle 80 aastaseid, siis perearstidel soovitatakse pidada ka ootenimekirja neist inimestest, kes vajadusel saaksid kohe teavituse peale kohale tulla.

“Üldist vaktsineerimise plaani eesmärki vaadates, kus me tahame tegelikult lõppkokkuvõttes jõuda selleni, et kõik Eesti elanikud saaksid võimaluse vaktsineerimiseks, siis ikkagi iga manustatud doos on ju palju parem kui ära visatud doos,” sõnas Sõber.

Popov:inimeste aktiivsus vaktsineerimise osas võiks olla kõrgem

“Me ootaksime tervishoiutöötajate poolt kõrgemat motivatsiooni vaktsineerimises kui ta täna on,” sõnas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov.

Samas ei sõltu Popovi sõnul vaktsineerimine võimekusest vaktsineerida, vaid vaktsiinide olemasolust. “Teame, et Eestisse hakkab saabuma ka AstraZeneca vaktsiin ja siis ilmselgelt vaktsineerimise intensiivsus kasvab, aga kui palju sõltub sellest, kas tulevad teised vaktsiinid ka. Kui neid tuleb, siis usun, et vaktsineeritakse nii palju kui doose tuleb, sest tahtjaid on palju,” lisas Popov.

Kuna tänaseks on esimese vaktsiiniga vaktsineeritud pisut rohkem kui 1,3% elanikkonnast, siis ei anna Popovi sõnul see veel põhjust piirangute leevendamise poole vaadata. Leidub ka neid esimese doosi saajaid, kes on enne teise doosi saamist siiski koroonasse nakatunud.  “Meil on selliseid juhtumeid olnud, kus inimene, kes oli esimese doosiga vaktsineeritud, nakatub koroonasse. Kahjuks on äärmiselt vara rääkida piirangute leevendamisest lähtudes ainult vaktsineerimise protsendist. Pigem on nakatumismäär, haiglaravi vajadus ja suremustase olulisemad indikaatorid, mis ütlevad meile, kas piiranguid peaks leevendama natuke või mitte,” lisas Popov.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.