"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millise kuninganna võib leida raesaali kambrist (0)
08. veebruar 2021

Heerold tutvustas meile seekord Tallinna raekoja omamoodi varasalve, mida rikastavad kunagiste Rootsi kuningate esindusportreed. Mitmed neist valitsesid ka Eestimaad. Kuningate seltskonnas leidub ka üks daam - kuninganna Kristiina - oma aja haritumaid naisi, teaduse ja kunstide metseen.

“Oleme jõudnud Raekoja raesaali kõrvale kambrisse. Kui nõukogude aja lõpul käisid siin ruumis ekskursioonitamas Mihhail Gorbatšov ja tema abikaasa Raissa, siis vaadates neid pilte, küsis Raissa, kas need on teie Eesti kuningad, vastus oli jah. Kuigi, sel ajal kui neid portreesid maaliti, Eestis kuningaid ei olnud, õpiti leppima Rootsi omadega,” tutvustas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Gustav Vasa alustas nõidade põletamisega

Kõige olulisem portree kambris on Rootsi valitseja Gustav Vasa oma. “Tumenenud laki alt on vaevalt näha tõsine mornivõitu nägu, aga uskuge mind, kui see restaureerida, siis muutuks ta tunduvalt atraktiivsemaks,” sõnas Kuuskemaa.Nimelt liitis Gustav Vaasa rootsi erinevad maakonnad üheks tugevaks kuningriigiks ja sellest algaski Rootsi tõus Euroopa provintsist suurriigiks. 

Gustav Vasal oli mitu poega, kes said ka kuningateks. Neist esimene oli Erik XIV-S, kes oli esimene Rootsi-Eesti kuningas, tema järel Johan III-s ja kolmandana tuli Karl IX-s, kes oli mõnes mõttes vastuoluline isiksus. “Ta huvitus väga palju kirikuasjadest ja oli selles mõttes liiga printsipiaalne luterlane. Ta kuulutas oma riigis,et kõik, kes on katoliiklased tuleb maha tappa kui nad ei loobu oma usust. Peale selle ütles ta, et piiblit tuleb võtta sõnasõnalt ja kuna Mooses on öelnud, et nõiad tuleb põletada, siis me hakkame tegema seda ka Rootsis ja Rootsi provintsides,” rääkis Kuuskemaa, kuidas Rootsis ja ka Eestis 1609. aastatel nõidade põletamised algasid.

“Üks positiivne joon oli tal siiski, ta oli öelnud, et pärisorjus on barbaarne, tuleks ära kaotada, aga selleni ta veel ei jõudnud,” lisas Kuuskemaa.

Gustav Adolf plaanis ülikooli rajada Tallinnasse

Kambri seinalt leiab ka kuningas Gustav Adolfi portree. Temaga seoses on Eestis üsna häid mälestusi. “Ta käis siin korduvalt ning püüdis hoolitseda nii hästi tööstuse kui ka hariduse edendamise eest. Ta pani tallinlastele ette, et kas te ei tahaks rajada ülikooli näiteks tühjaks jäänud nunnakloostrisse, aga tallinlased rumalad olid sellele vastu ja nii avati Tallinnas gümnaasium ja ülikooli sai endale Tartu,” rääkis Kuuskemaa.

Kui Gustav Adolf 1632. aastal lahingus surma sai, siis oli tema tütar Kristiina alles lapsuke, nii et ta sai kuningannaks alles 1650. aastal. Kuningannaks jäi ta ainult neljaks aastaks. Tema põhihuvid olid seotud kultuuriga. Hiljem ta loobus troonist vabatahtlikult ning hakkas katoliiklaseks, mida tema vanaisa oleks karistanud väga rangelt. Ta hakkas elama Roomas ning kogus antiikseid kunstiesemeid, aga Tallinnaga olid tal head suhted.

Võimas Karl XI algatas pärisorjuse kaotamise

Rootsi kuningaid on ka Rootsi lõvideks kutsutud ja Karl XI oli tõesti väga võimas lõviline valitseja. “Tema lõi Rootsi riigis korda ning ta hakkas taltsutama ülekäte liiga võimsaks läinud aadlit. Nimelt hakkas ta läbi viima reduktsiooni ehk mõisate ülevõtmist aadlite riigivaldusesse ja sellega ka pärisorjuse kaotamist Balti provintsist. Tõsi, ta jõudis sellega teha vaid algust, aga tema järglaseks sai karl XII, kes kaotas Rootsi suur-riikluse ja ka Eestimaa ja Liivima provintsid,” jutustas Kuuskemaa.

VAATA KA:

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas pildipiibel asendas meie esivanematele aabitsat

VIDEO! Heeroldi jutud: Püha Vaimu kirik on linlastele lohutust pakkunud üle 400 aasta

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, milliseid aardeid peidab antiigiäri varasalv

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus

VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid? 

VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, miks ja millal sai Toompeal asuv Rootsi bastion endale nimeks Lindamägi 

VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.