"Kui ma amfetamiini kasutasin siis sellel ajal ma aegajalt magasin kuskil trepikodades," rääkis Illmar, kes täna ehitab endale uut elu üles mugavas sotsiaalkorteris. "Ei saa lootust kaotada, tuleb enda eest hoolitseda ja enda eest väljas olla ning jääda iseendaks." Tallinnas on tänase seisuga ligi 900 koduta inimest, tänavakodutuid, sealhulgas 70 ringis.
Hoolekanne on aastakümnete jooksul teinud märkimisväärse hüppe kodutute abistamisel. Tänavapildis näeb ilma koduta jäänud inimesi üha vähem, sest suurem osa neist leiab peavarju erinevates sotsiaalhoolekandeasutustes.
“Meile tulevad väga erinevad inimesed, neil on väga erinevad seljakotid, väga erinevad lapsepõlved ja väga erinevad kogemused,” ütles Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse Akadeemia üksuse juht Maarika Kärp saates “Tallinna Panoraam”.
Sõltuvuste küüsis saatusekaaslased ja võit iseenda üle
Ilmar, kes täna peatub Sõpruse üksuses, on olnud koduta pikki aastaid ning teab, mida tähendab elu allakäigu trepi kõige madalamal astmel. Nii nagu paljude saatusekaaslastel, sai ka tema keeruline teekond alguse narkootikumidest.
“Mul olid sõltuvusprobleemid, olin kaua aega kasutaja. Metadooni ja amfetamiini kasutasin üheksa aastat. Kui ma amfetamiini kasutasin siis sellel ajal ma aegajalt magasin kuskil trepikodades. Ei viitsinud koju minna või olid suhted seal segamini. Olin ikka päris rabas omadega,” meenutab mees üht oma elu rängimat perioodi.
Tänaseks on Ilmar suutnud oma musta mineviku selja taha jätta ning vaatab möödunud ajale tagasi suure kahetsuse ning kordades targemate silmadega. Mugavustega tuba sõpruse sotsiaalmajas on olnud suur võit, milleni jõuavad vaid vähesed.
“Ei saa lootust kaotada, tuleb enda eest hoolitseda ja enda eest väljas olla ning jääda iseendaks. Ikka inimestega edasi suhelda, mitte niivõrd küll sõltlaste ja alkohoolikutega, vaid sellistega kellel juba endal paremini läheb. Sellistega, kes saavad toeks olla,” rääkis Ilmar ning lisas, et praegu käib ta igapäevaselt õmblemas ja koristamas, õpib ning loeb raamatuid.
Teekond iseseisvasse ellu tagasi
Hoolekanne on aastakümnete jooksul teinud märkimisväärse hüppe kodutute abistamisel. Tallinna Sotsiaaltöö Keskus alustas tegutsemist 26 aastat tagasi ning täna kuulub asutuse alla 10 majutusüksust. Igas linnaosas on vähemalt üks. Erinevaid teenuseid, mida kodututele pakutakse võib valikust leida üle 600.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa leiab, et Tallinn on hoolekande poole pealt kindlasti tulnud omapoolse rolliga väga hästi toime. “Nende teenuste näol, mida koduta inimestele praegu pakutakse, on kõik lülid olemas. Neid tuleb lihtsalt veel täiendada ja arendada,” lisas ta.
Vältimatut sotsiaalabi pakkuvad öömajad ja varjupaigad on ajutised hüppelauad edasiseks elukorraldamiseks. Sealt edasi saadetakse eluhammasrataste vahele jäänud inimesed majutusüksustesse, kus nendega hakatakse tegelema individuaalselt.
Põldemaa sõnul on nende põhirõhk ja põhiülesanne aidata võimalikult paljud inimesed uuesti iseseisvale elule.
“Sotsiaaltöötajaga koostatakse koos isiklik profiil, kus on kirjas, mis on olnud ja mis praegu on ning mida klient soovib. Koostatakse ka individuaalne tegevusplaan, kus on siis kirjas, mis on need eesmärgid, mille poole hakatakse minema ja millised on need sammud kuidas sinnapoole minna,” lisas Kärp.
Igal aastal resotsialiseerub ehk teisisõnu läheb uuesti isesisevale elule, umbes 20 kuni 30 protsenti Tallinna sotsiaaltöö keskuse klientidest.
