"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
AKTIVIST: Estonia filmi autorid päästis kohtus Rootsi ühiskonna tugi (1)
09. veebruar 2021
Scanpix

Parvlaeva Estonia huku uurimist sooviva kodanikualgatuse eestvedaja Heidi Tamm arvab, et Göteborgi kohus mõistis Estonia vraki hauarahu rikkumises süüdistatud ajakirjanikud esmaspäeval õigeks paljuski ühiskondliku surve tõttu. Kuigi Eestis paistab laevahuku teema olevat, vastupidi, pigem unustuse langenud, kavatseb Riigikogu toetusgrupp esimesel võimalusel kohtuda Estonia asjus peaminister Kaja Kallasega.

Rootsi Göteborgi kohus jõudis esmaspäeval otsusele, et ajakirjanike Henrik Evertssoni ja Linus Anderssoni võttemeeskond ei rikkunud Rootsis Estonia hukupaigale kehtestatud hauarahu, kui laevakeret filmisid. Nad olid tegutsenud nimelt Saksa lipu all sõitnud uurimislaeva pardal. Saksamaa ei ole hauarahulepinguga ühinenud. Kuigi õigeks mõistmisel sai otsustavaks ekspeditsioonilaeva lipp, usuvad mitmed uue uurimise pooldajad, et just Rootsi laevahukus kannatanute organisatsioonide jt vali hääl päästis kohtualused süüpingist.

Pöördumine Riigikogule

“Kahtlemata on selline otsus tervitav,” sõnas endine juhtivprokurör Margus Kurm, kes juhtis Estonia huku uurimise asjatundjate komisjoni (2005-2009) ja on palju kordi rääkinud vajadusest uus uurimine korraldada.  Kohtuotsuse sisu ei soostunud ta kommenteerima enne, kui on selle läbi lugenud. Samas möönis Kurm, et see pole lõplik ja ilmselt pole veel ka Rootsi prokurör otsustanud, kas see edasi kaevata. Saksa lipuga aluse valik polnud Kurmi arvates teadlik valik vastutusest pääsemiseks, vaid see sündis tänu juhusele, sest leiti koostööga nõus olev partner.

“Eestlased ootavad, soomlastel on üsna ükskõik ja ainult Rootsis liigutatakse midagi edasi, sest sealne rahvas on rahutu, nõudes tõe otsimist,” ütles omakorda haapsallanna Heidi Tamm, kes on algatanud Evertssoni toetuseks allkirjade kogumise.  

Praeguseks veebikeskkonnas enam kui 700 allkirja kogunud pöördumist ajendaski Tamme sõnul algatama asjaolu, et tema arvates oleks uue uurimise pooldajate häält vaja valjemini kuuldavale tuua. Tamme sõnul on tal rootslaste ees piinlik. Ajal, mil Rootsi nii ühis- kui suures meedias pole arutelud siiani vaibunud, ja arutatakse uurimise jätkamist, valitseb meil sulnis vaikelu.

Kui 1000 allkirja saab täis, kavatseb Tamm selle, nagu seadus lubab, Riigikogule esitada kui kodanikualgatuse ja lisada Estonia uurimist puudutavaid ettepanekuid. Samalaadse petitsiooni on loonud juba mullu oktoobris Rootsis aktivist Jimmy Westerfors: ajendiks mõistagi Evertssoni ja Anderssoni dokumentaalfilm lõhest Estonia keres.

Toetusrühm ootab kohtumist Kaja Kallasega

Riigikogu Estonia laevahuku uurimise toetusgrupi juhi Kalle Grünthali sõnul kavatsetakse nüüd taas aktiivsemalt tegutsema asuda. Jüri Ratase valitsus uurimiskomisjoni moodustamiseni ei jõudnud.

“Komisjon on aga vaja tingimata moodustada, sest ühegi kolme riigi, Eesti, Soome ega Rootsi ohutusjuurdluskeskused ei tegele süüdlaste otsimisega ega põhjuste uurimisega tervikuna,” sõnas toetusgrupi juht Grünthal. Tema arvates on vaja aga n-ö kompleksset lähenemist ehk siis laevahuku nende põhjuste tuvastamist, mis ei asu mere põhjas vaid maismaal: võimalikud seosed ametnike, poliitikutega jne. Loomulikult kuuluksid komisjoni ka ohutusjuurdluse keskuse esindajad jt ametiisikud, aga Grünthali arvates oleks vaja kaasata ka avalikkust.

Grünthali sõnul soovib Riigikogu toetusgrupp esimesel võimalusel kohtuda Estonia asjus peaminister Kaja Kallasega. Viimane on väitnud, et valitsus soovib uuringuga Estonia asjus edasi minna.

“Eestil on endal võimekus Estonia vrakki uurida, hinnanguliselt läheks kogu uus uurimine kokku maksma 1,5-2 mln eurot,” väitis Grünthal.

Kuna Kaja Kallas on lubanud riigieelarvest märksa suuremat ehk kolme miljoni eurost rahaeraldist uuringute jaoks, soovib toetusrühm kõigepealt nii Riigikantselei kui ka Kallase käest teada saada, millistel alustel on see rahasumma tuletatud.  

Eelmisel aastal vaatajateni jõudnud, telekanalile Discovery vändatud filmi järel on Eesti ja Rootsi valitsused otsustanud Läänemere rahuaegset suurima laevahuku asjaolusid uuesti uurida. Rootsi peaks enne aga praegused 1995. a kehtestatud hauarahu piirangud tühistama. Kui seda tehakse, võidakse uus sukeldumine korraldada juba selle aasta suve lõpus.

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

HEIDI TAMM
12. veebr. 2021 15:10
Kuidas saaksin artiklit jagada?