"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Politsei: koroonaaeg viis päevarahu kortermajadest (0)
09. veebruar 2021
PPA

„Näiteks 2020. aasta jaanuaris sai politsei Harjumaal 102 teadet elamus rahu rikkumise kohta, kuid 2021. aastal 150. Päevasel ajal rahu rikkumise teadet arv on tõusnud üle kahe korra,“ tõdes Politsei- ja Piirivalveameti Mustamäe-Kristiine piirkonnavanem Kelly Miido. „Mured on erinevad: remonditööd, valjult mängiv televiisor või muusika, laste nutt või kisa, koerte haukumine, rasked sammud.“

Enamik Eesti inimesi elab kortermajades ning üldiselt arvatakse, et korteris elamine on lihtsam kui eramajas. Mõnes mõttes on see õige, palju asju organiseerib korteriühistu, ise pole vaja vaeva näha kütmise, muru niitmise või maja hooldustöödega. Kuid kortermajas elamine eeldab ka hulga ühiste reeglite järgimist ning kompromisside tegemist, et kõigil oleks hea.

Miido sõnul pöörduti Harjumaal 2020. aastal ööpäevas keskmiselt 17 korda politsei poole seoses rahu rikkumistega elamus. Mured on erinevad: remonditööd, valjult mängiv televiisor või muusika, laste nutt või kisa, koerte haukumine, rasked sammud. Seda loetelu võib veel pikalt jätkata. Kuid mida siis sellises olukorras teha, kui naaberkorterist tulenev heli häirib?

Praegu, mil Eestis ja kogu maailmas levib koroonaviirus, veedavad inimesed tavapärasest rohkem aega kodus. „Samuti on viimasel ajal sagenenud inimeste pöördumine politsei poole oma muredega päeva- ja öörahu teemal. Näiteks 2020. aasta jaanuaris sai politsei Harjumaal 102 teadet elamus rahu rikkumise kohta, kuid 2021. aastal 150. Päevasel ajal rahu rikkumise teadet arv on tõusnud üle kahe korra,“ tõdes Miido.

Kui kortermajas on järjepidev probleem naabritega, kes ei arvesta teiste elanikega, tasub esmalt proovida temaga ise rääkida või paluda seda teha korteriühistu esimehel. „Kui see ei aita ning naaber jätkuvalt häirib öörahu, siis korrarikkumise lõpetamiseks on võimalus kutsuda politseipatrull, helistades lühinumbril 112,“ lisas piirkonnavanem.

Vanemates paneelmajades kostab müra rohkem

Öörahu all mõeldakse aega, mil seadusest tulenevalt on keelatud müra tekitamine ehk kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Ülejäänud aega loetakse päevarahuks. Korteritest kostva olmemüra (kõndimine, kodutehnikaga töötamine jne) eest peavad elanikke kaitsma nõuetekohaselt ehitatud seinad, mille vastavust heliisolatsiooni normidele on võimalik kontrollida.

„Vanemates paneelmajades paraku ei ole pandud rõhku heliisolatsioonile ning seetõttu võib ka lihtsa asja kukkumine või kõndimine jätta naabritele mulje, justkui kõrvalkorteris tekitatakse väga suurt lärmi. Tegelik põhjus võib peituda aga kehvas konstruktsioonis või vanades radiaatorites, mida mööda heli lihtsasti edasi kandub,“ selgitas Miido.

Politseinik rõhutab, et sõltumata murest peavad kortermaja elanikud omavahelistes suhetes jääma viisakaks. „Probleemi on väga raske lahendada, kui osapooled pole valmis valima kuldset keskteed. Kui selgitused ei aita, tuleks mõelda, mida on mõlemal osapoolel võimalik teha, et helid korterisse ei kostuks. Lisaks on korteriühistul võimalik algatada ka korteri võõrandamise protsess.“

Alati aga ei pea asi nii kaugele minema, kuna sageli muudab inimene oma käitumist juba pelgalt mõttest, et tema korter võõrandatakse. Miido toob oma töökogemustest näite, kui ühes kortermajas elav naine kogus erinevaid esemeid ja prahti, nagu näiteks purke, pudeleid, ajalehti, toiduaineid. Esemetest tingitud ebameeldiv lõhn kandus ka kõrvalkorterisse. „Naisega vestlesid korduvalt nii sotsiaaltöötaja kui ka piirkonnapolitseinik, kuid soovitud muutust ei tulnud. Korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus korteri sundvõõrandamiseks, peale mida otsustas naisterahvas võtta vastu ka abi, mida talle pakuti. Tänaseks on see korter puhas ja naabrite pikka aega kestnud mure on lahendatud,“ rääkis Miido.

Eraldi murekoht, millega politsei poole pöördutakse, on alkoholijoobes naabrite poolt tekitatud lärm. „Väga paljude selliste juhtumite puhul on ilmnenud, et need inimesed ei tule ise toime oma igapäevatoimetustega või ühiskonda sulandumisega. Nad on jäänud elu hammasrataste vahele ning vajavad kõrvalist tuge, et sellistest olukordadest välja tulla. Sageli on nende perekond nad hüljanud, kuna pealtnäha on lootus kadunud. Samas olen oma töös näinud mitmeid juhtumeid, kui abivajaja võtab vastu sotsiaaltöötaja poolt pakutud abi ja naabrite mure leiab seeläbi lahenduse. Hiljem on need inimesed läinud jälle tööle ja sulandunud ühiskonda,“ rääkis Miido.

Normaalse elutegevusega kaasnevad hääled on paratamatus

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tuleb kortermajas elades meeles pidada, et normaalse elutegevusega kaasnevad hääled on paratamatus, millega kortermajas elades tuleb leppida. „Ei saa keelata naabril näiteks kõndimist, WCs käimist või muud elutegevusega kaasnevat. Ent mürarikkaid tegevusi valjult töötavate kodumasinatega, olgu selleks pesu tsentrifuugimine või muu, tuleks sooritada nii, et see naabreid ei häiri,“ rõhutas Mardi.

Mardi sõnul peab korteriomanik tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad seaduse nõuet hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. „Tegelikult tuleks ikkagi vaadata, et korteris peetakse kinni mõistlikest ühiselu reeglitest. Oluline on käituda nii, et see naabreid ei häiriks,“ tuletab Mardi meelde.

Kui mõne korteriomaniku käitumine häirib, tuleks Mardi sõnul esmalt sellest temaga rääkida. „Kui häiriv käitumine jätkub, pöörduda lähimate naabrite juurde samas trepikojas ja uurida, kas ka neid see mõjutab. Seejärel pöörduda, soovitavalt kirjalikult, korteriühistu poole, samuti otsida abi õiguskaitseorganitelt. Omakohus on kindlasti absoluutselt taunitav,“ rõhutab Mardi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Omakohtu rakendamine võib aga karistuse kaasa tuua hoopis sellele osapoolele, kes enda arust müratekitajale kätte soovib maksta – nii sai näiteks ühe korteriühistu liikmetel mõõt täis inimese suhtes, kes ülakorruse naabreid korrale soovis kutsuda, tagudes harjavarrega vastu radiaatorit. „Asi lõppes sellega, et võõrandamistaotlus esitati hoopis talle – teised inimesed ei soovinud elada majas, kus keegi pidevalt vastu radiaatoreid taob, nii et kogu püstak kajab,“ vahendas Mardi.

Mupole teatatakse haukuvatest koertest

Omaette müraallikaks kvalifitseerub koerte poolt tekitatav müra – üksinda koju jäänud koerte haukumine, ulgumine ja niutsumine. Munitsipaalpolitseile laekub iga kuu 5-10 sellist teadet. „Eriti praegu, mil paljud inimesed teevad tööd kodukontoris, tuleb selliseid kaebusi järjest rohkem – inimesed ei saa rahulikult mõttetööd nõudvate töökohustustega tegeleda, sest järjepidev haukumine või ulgumine teeb selle võimatuks. Palju tuleb kaebusi ka koerte haukumise kohta öösel. Kuna öösel on üldine mürafoon madal, siis igasugune vali heli sh koera haukumine on eriti häiriv ja stressi tekitav,“ rääkis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli.

Probleemide tekkimise korral tuleks esmalt pöörduda alati loomaomaniku poole ning proovida seda lahendada mõistlikult suheldes. „Enamikel juhtudel pole inimesed probleemist teadlikud ja tihti on koeraomanik imestunud, et koer üksi jäänuna lärmi tekitab. Kui aga vestlustest loomaomanikuga abi ei ole ning koera käitumine on sedavõrd häiriv, et takistab ka teiste elanike igapäevaseid käitumisharjumusi, siis tuleks sellest teavitada omavalitsust,“ lisas Uudeväli.

„Oleme omalt poolt soovitanud kasutada lihtsaid võtteid – jätta näiteks päevasel ajal kodust lahkudes mängima raadio, muretseda koerale haukumisvastane kaelarihm, kuigi viimati nimetatut pole mõned spetsialistid kõige humaansemaks lahenduseks pidanud. Kindlasti ei ole vähem oluline koera koolitamine sh harjutamine rutiiniga. Inimesel, kes endale koera võtab ja just eriti korterisse, tasub enne tõsiselt järele mõelda, kas tal on piisavalt aega ja võimalusi lemmiku eest hoolitseda nii, et sellest ei tekiks tüliõun naabrite vahel.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.