Elu on täis ootamatuseid ning pakub üllatusi. Keegi ei tea, millal need võivad meid tabada. Tark oskab end kindlustada võimelike riskide vastu. Mitte küll sajaprotsendiliselt ent suuremas osas ikkagi. 

Eesti läänerannikut tabavad aastas reeglina paar-kolm tugevat tormi koos veetaseme tõusu ja purustustega. Sisemaalgi võib torm pahandust põhjustada.

Päästetöödel ei pea osalema pelgalt päästjad, vajalik on elanikkonna laiem kaasamine. Täna toimib edukalt vabatahtlikkuse alusel merepääste. Need formeeringud tõttavad appi hädasolijale ja teevad seda edukalt. Sarnased vabatahtlikud üksused võiksid toimida ka teiste keeruliste olukordade korral. Keegi pole kaitstud tööstuskatastroofide ja keemiareostuste eest. Sealgi on kutseliste päästjate kõrval vaja vabatahtlikke.

Selleks peab olema teatud väljaõpe. Vajalik know-how on meil olemas ja kõike saab korraldada kui on tahtmist. Kaitseliit on sõjaväeline organisatsioon ja tema õlule kõike lõpmatuseni laduda ei saa. Ollakse seotud militaarsete eesmärkidega. Muukeelne elanikkond on paraku jätkuvalt tõrges Kaitseliidu suhtes, neid kuulub sellesse organisatsiooni vähe. Õnnetus ei küsi rahvust, ta lihtsalt tuleb.

Oma noorusajast mäletan kuidas pidime kogu klassiga kuuluma tsiviilkaitse formeeringusse ja täitma VTK norme. Nõukogude ajal oli kõik läbimõeldud, midagi ei jäetud kahe silma vahele. Olid sanitaarsalgadki. Haiglast käisid medõed ja kiirabiarstid õpetust jagamas. Tagantjärele mõeldes olid saadud teadmised ja oskused eluks vajalikud, hilisemal ajal läks mõnigi kord neid vaja. Ehk oleks aeg Norra ja Iisraeli eeskujul meilgi luua  rahvakaitse salgad. Nendes riikides toimib see edukalt. Vene ajal kaasati sanitaarsalklased ja tsiviilkaitse formeeringud võitlusesse ka epideemiatega. Praegune olukord maailmas on ekstreemne. Oleme sõjas nähtamatu vaenlasega.

Koroonakriis näitas kätte kitsaskohad. Mujal teevad pandeemiaga võitlemisel tihedat koostööd riiklik ja erastruktuur. Läti avab kaubakeskuste juures lähiajal vaktsineerimistelgid, seal hakkavad päästvaid süste tegema ka pensionil medõed. Iisrael on kaasanud  vaktsineerimisele kõik  meedikud ja sõjaväearstid. Meilgi annaks seda  järgida.

Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas saaks kaubakeskuste parklates edukalt avada vaktsineerimiseks köetavad Kaitseliidu ja sõjaväe välitelgid. Saaksime vaktsineeritavaid sinna suunata ja säästa niigi tööga koormatud perearste ja õdesid. Ka haiglaid. Kaitseliidus kui kaitseväes töötab hea väljaõppe saanud  meditsiinipersonal, miks me kardame neid. On põhjuseks see, et nad ei ole igapäevaselt meedikud, ei süsti ega lapi luid ja konte, ei oma piisavalt epidemioloogilisi teadmisi. Paraku on see personal lõpetanud samuti ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiu koolid. 

Kui kevadisel koroonaajal asusid haiglate juures triaažitelgid, siis võiks nüüdki  püstitada need  rahva laiaulatuslikuks vaktsineerimiseks haiglate kõrvale. Kaasame ka  erakliinikud. Needki on kõrvale tõrjutud.  Tavalise haiguse korral võib pöörduda eraarsti poole, koroonavaktsiini aga ei tohi nad manustada. Vaevalt minetab arst kui ta lahkub PERH-i uksest ja sõidab erakliinikusse paarikümne minutilise autosõiduga oma oskused.  Rohkem koostööd sõbrad. Pandeemia vastu võitlemisel tuleb jõud ühendada.