Parlamendiliikmed rõhutasid teisipäevases arutelus, et Euroopa Liidu (EL) välispoliitika juhi Josep Borrelli visiit Moskvasse poleks tohtinud aset leida ning EL on olnud Venemaa agressiivse poliitika suhtes liiga passiivne.

Teisipäeva pärastlõunal toimunud arutelus Borrelliga olukorrast Venemaal sõnasid paljud parlamendiliikmed, et eelmise nädala visiidi ajastus oli vale, arvestades EL-i ja Venemaa suhete halvenemist juba pikemat aega, Venemaa jätkuvat agressiooni Ukrainas, meeleavalduste mahasurumist, opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi vahistamist ning EL-i diplomaatide väljasaatmist riigist.

Borrell sõnas oma avakõnes, et soovis näha, kas Venemaa valitsus on huvitatud erimeelsuste lahendamisest, kuid lisas, et tema visiit osutab vastupidisele.

Paljud kõnelejad rõhutasid, et kuni Euroopa Liit jätkab inimõiguste ja õigusriigiga seotud küsimuste tõstatamist, ei ole Venemaa valitsus huvitatud vastastikuste suhete parandamisest. Samuti kritiseerisid parlamendiliikmed teravalt Venemaa välisministri Sergei Lavrovi suhtumist EL-i ning käitumist kohtumistel ja pressikonverentsil Josep Borrelliga.

Saadikud rõhutasid ka seda, et EL-i liikmesriigid ei ole suutnud leppida kokku tugevamates sanktsioonides Venemaa vastu, sealhulgas näiteks Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitamise peatamises.

Riho Terras märkis, et külaskäigu ajastus oli äärmiselt ebasobiv, võttes arvesse Putini režiimi käimasolevaid repressioone vene rahva vastu. “Oma visiidiga te sümboolselt aktsepteerisite Vene võimude jõhkrat käitumist kui normaalset. Te esitasite ühisel pressikonverentsil Vene välisministriga valeväiteid selle kohta, et Euroopa Liidu liikmesriikide seas ei ole huvi ega initsiatiivi lisasanktsioonide kehtestamiseks. Te ei kaitsnud EL-i huve ega astunud selgelt vastu Venemaa välisministri rünnakutele, mille sihtmärgiks oli EL ja meie liitlane Ameerika Ühendriigid. Te ei katkestanud oma visiiti, kui saite teate EL-i riikide diplomaatide väljasaatmisest Venemaalt. Loodan, et saate oma vigadest aru, teete oma järeldused ja tegutsete vastavalt,” pöördus Terras Borrelli poole.

Sven Mikser märkis, et küsimus pole selles, kas tuleks Venemaaga rääkima. “Muidugi peame! Küsimus on selles, kuidas me räägime ning millise seisukoha võtame, kui räägime. Peame rääkima Venemaaga selgelt ja enesekindlalt ning eelkõige moraalse autoriteedi positsioonilt. Peame pidama alati meeles, kes me oleme ning kellega me räägime. Me oleme Euroopa Liit. Me oleme maailma juhtiv demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste edendaja. Me oleme reeglitel põhineva rahvusvahelise korra kaitsja. Venemaa seda ei ole. Venemaa on riik, mis on ainuüksi sel sajandil rünnanud kaht oma naaberriiki ning jätkab nende territooriumi okupeerimist. See on riik, mis rikub pidevalt rahvusvahelisi kokkuleppeid. Režiim, mis vägivaldselt piirab õigust rahumeelseteks meeleavaldusteks. Režiim, mille kriitikud peavad kartma oma elu pärast nii kodu- kui ka välismaal. Neid tõsiasju ei tohi ignoreerida. Me peame kohtlema Venemaad sama rangelt ja ühemõtteliselt nagu teisi sarnaseid režiime. Ainult juhul, kui meie suhtlus Kremliga põhineb moraalsel selgusel, järjepidevusel ja ühtsusel võime oodata, et meid võetakse kuulda ja meid võetakse tõsiselt.”

Urmas Paet ütles, et Moskva visiit oli halvasti ajastatud. “Vaatamata EL-i üleskutsetele mitte vahistada Aleksei Navalnõid ja lõpetada meeleavaldajate ahistamine, tegutseb Venemaa risti vastupidiselt ja soovitab EL-il vait olla. Saates visiidipäeval riigist välja mitu EL-i diplomaati ning väites avalikult, et EL pole usaldusväärne partner tõestas Venemaa taaskord, et ei soovi parandada suhteid EL-iga, EL peab sellega arvestama ja saama lahti naiivsusest suhetes Venemaaga. Venemaa on oma geopoliitilised valikud teinud. Loodetavasti teeb EL juhtunust kiiresti oma järeldused, lisab sanktsioonide nimekirja inimõiguste rikkujad ning peatab NordStream 2, mis on vastuolus EL-i energiajulgeolekuga.”