Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev tõi positiivse asjana esile, et kui veel paar nädalat tagasi andis riik lootust, et haridustöötajaid saab hakata vaktsineerima alles märtsi keskel, siis praegu on olukord arenenud nii, et juba järgmisel nädalal saab hakata õpetajaid vaktsineerima.
Tallinna esitas sotsiaalministeeriumile taotluse, et haridustöötajate vaktsineerimine võiks toimuda koolides.
“Oleme rääkinud vaktsineermisest nii kooli- kui ka lasteaiajuhtidega ning nende soov on, et see võiks alata võimalikult kiiresti,” ütles Belobrovtsev, lisades, et vaktsineermisel lööb kaasa ka SA Tallinna Kooli Tervishoid ning vaktsiini jagamiseks on tingimused koolides olemas. Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla on valmis protsessi kureerima.
Abilinnapea sõnul on vaktsineerimine kõige mõistlikum läbi viia just koolides, kuna see segaks niigi häiritud õppetegevust kõige vähem. “Oleme vastava soovi esitanud sotsiaalministeeriumile ja loodame, et ministeerium sellega nõustub, et õpetajad ei peaks hakkama käima vaktsiinisüsti saamas perearstide vahet,” ütles Belobrovtsev.
Haigestunud laste arv kasvab
Belobrovtsev rõhutas, et vaktsineerimine on jätkuvalt täiesti vabatahtlik protsess ehk kedagi ei tohi sundida ja survestada. “Kui inimene ise ei taha end vaktsineerida, siis ei pea ta seda tegema, see on väga tähtis,” lisas ta.
Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko märkis, et Tallinnas on vähemalt 35 koolis ja vähemalt 20 lasteaias registreeritud koroonaviirusesse nakatumise juhud ning viiruskoldeid on vähemalt kolmes koolis ja vähemalt neljas lasteaias.
“Vaadates praegust dünaamikat võime prognoosida, et ka järgmisel nädalal haigestunud laste arv kasvab,” lisas Dontšenko.
Tallinna linna vaatest on viimase 14 päeva nakatumisnäitaja tänase päeva seisuga 629, mis on võrreldes kahe nädala taguse ajaga langenud. Linnaosade lõikes on haigestumine erinev. Näiteks on langenud haigestumine Lasnamäel, Haaberstis, Põhja-Tallinnas, Mustamäel, Kristiines ja Pirital ning kasvanud Kesklinnas ja Nõmmel.
Karmimad piirangud on olukorda stabiliseerinud
Dontšenko ütles, et koroonaviiruse osas on olukord hakanud stabiliseeruma eelkõige nendes maakondades, kus on varasemalt rakendatud karmimaid piiranguid.
Viimase nädalaga lisandus 3762 koroonaviiruse haigusjuhtu, mis Dontšenko sõnul tähendab, et Eesti on nakatumiste osas pigem stabiliseerumise suunas. “Kui vaadata numbrite sisse, siis jätkuvalt on Eestis üleriigiline viiruse levik ning haigestumise intensiivsus on väga kõrge,” ütles Dontšenko.
Olukord on tema sõnul stabiliseerunud pigem nendes maakondades, kus on varasemalt võetud ette rangemad piirangud ehk Harjumaal ja Ida-Virumaal. Samuti on olukord stabiliseerumas Pärnumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Kasvutrendis on nakatumine juba viimased viis nädalat Jõgevamaal ja Raplamaal, samuti on nakatumine suurenemas Hiiumaal, Saaremaal, Järvamaal ja Viljandimaal.
Ühtlasi on nakatumisi hakanud sagenema noorte inimeste seas, mis viitab Dontšenko sõnul sellele, et lapsed läksid koolidesse, said kokku ja viirus sai levima hakata. “Samuti on täheldada nakatumiste kasv vanuses 30-39, mis tähendab, et haigestunud on nakkuse saanud laste vanemad,” ütles Dontšenko.
Tema sõnul pole koguni 33,5 protsendi nakatunute puhul teada, kust nad täpselt viiruse külge said. “See tõendab jätkuvalt seda, et meil on nakkuse ulatuslik levik ning nakkuse võib saada igalt poolt,” ütles Dontšenko.
