"Nõmme linnaosas on suur osa elamutest tahkeküttel, miinuskraadide tõustes suureneb risk, et tavapärasest intensiivsema kütmise tagajärjel võib toimuda ülekütmine," hoiatas Nõmme linnaosavanem Grete Šillis nõmmekaid.
Nõmme Päästekomando pealiku Marek Danilsoni sõnul näitab Päästeameti varasem kogemus, et tulekahjude ja tules hukkunute arv kipub suurenema just külmkraadide kasvades.
“Kütmisel on esmatähtis järgida ohutu kütmise põhitõdesid, sest vastasel juhul võib intensiivse kütmise tulemuseks olla hoopis tulekahju. Ekslikult soovitakse külma ilmaga kütta kodu korraga võimalikult soojaks, see aga paneb ülisuure koormuse küttekoldele,” selgitas Danilson talviste põlengute tagamaid. Ta lisas, et mõistlik on pigem ahju kütta vähem ja mitu korda päevas. “Siinkohal on hea üle korrata, et ahjukütmisel tuleks jätta kahe kütmiskorra vahele vähemalt kaheksa tundi, siis jõuab küttekeha piisavalt jahtuda.”
Ka tuleb jälgida, et siibrit ei suletaks liiga vara. Alles siis kui söed enam ei hõõgu on kõige ohutum siiber sulgeda.
Mõnikord on vajalik lisasoojuse saamiseks kasutada elektrilisi radiaatoreid. Danilson soovitas eelnevalt veenduda, et sellega elektrisüsteemi üle ei koormataks. “Kindlasti ei tohi elektrilisi küttekehasid asetada kardinate taha või neid muul viisil kinni katta,” ütles komandopealik.
Ka võivad külmade ilmade jätkudes korralikult soojustamata veetorud külmuda. Nende lahti sulatamisel ei tohi ohutusreegleid unustada. “Kindlasti ei tohi kinni külmunud torusid leeklambiga üles soojendada,” oli Danilson resoluutne.
Pigem sobib torude üles sulatamiseks soojakaabel või järelevalve all olev soojapuhur. Kui sellest tegevusest jääb väheks, saab alati välja kutsuda professionaalid.
Koos õigete kütmisvõtete järgimisega tasub üle kontrollida kodus olevad suitsu- ja vingugaasiandurid ning veenduda, et seadmed on töökorras.
Päästeameti 9 soovitust:
• Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
• Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.
• Ära sulge siibrit liiga vara.
• Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt www.pottsepad.ee
• Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
• Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
• Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisse langenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.
• Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
• Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.
