"Tuletan meelde, et keskmised palgad praktiliselt ei tõuse, nii et pensionäride heaolu võrreldes palgasaajatega veidikene läheb paremaks või tuleb järele, sest vahepealsetel aastatel pensionid tõusid vähem kui keskmised palgad," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Arvamusuuringute järgi on õpiraskusega laste arv kahekordistunud, õpilased ise hindavad, et 40% neist on ühes või teises aines raskustes,“ tõi haridus- ja teadusminister Liina Kersna välja värskete uuringute tulemused.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul tõuseb keskmine vanaduspension alates selle aasta 1. aprillist 28–29 euro võrra.

Riigikogu võttis möödunud aasta detsembris vastu seaduse, mille kohaselt tõuseb vanaduspension 1. aprillist keskmiselt 20 euro võrra.

Minister Aab ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et sellele lisandub veel 8–9 eurot, niisiis kujuneb keskmiseks pensionitõusuks 28–29 eurot.

“Tuletan meelde, et keskmised palgad praktiliselt ei tõuse, nii et pensionäride heaolu võrreldes palgasaajatega veidikene läheb paremaks või tuleb järele, sest vahepealsetel aastatel pensionid tõusid vähem kui keskmised palgad,” märkis minister.

Aab lisas, et valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et erakorraline pensionitõus tuleb ka järgmisel aastal. Samuti on ministri sõnul valitsusel soov muuta keskmine vanaduspension tulumaksuvabaks.

Kersna: haridustöötajate vaktsineerimine algab 15. veebruarist

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul algab haridustöötajate vaktsineerimne 15. veebruarist, vaktsineerida on lisaks õpetajatele kavas ka näiteks eripedagoogid ja koolipsühholoogid.

Kersna ütles valitsuse pressikonverentsil, et haridustöötajate vaktsineerimine saab alguse 15. veebruarist ning ta avaldas lootust, et see jõuab lõpule maiks. 

“Loodan, et kevadeks saame haridustöötajad vaktsineeritud,” sõnas Kersna, kelle sõnul on oluline minna kevadisetele eksamitele vastu turvaliselt.

Kersna sõnul soovis ministeerium, et vaktsineerimist võiks alustada lasteaedadest, kuid ekspertkomisjon pidas vajalikuks alustada vaktsineerimist üldhariduskoolide ja gümnaasiumite õpetajatest. Selle põhjuseks on asjaolu, et lasteaedades on nakatumine madalam ning koldeid vähe. 

Minister täpsustas, et haridustöötajate vaktsineerimine ei puuduta vaid õpetajaid, vaid kõiki, kes töötavad haridusasutustes, nagu näiteks psühholooge, eripedagooge ja õpetajate abisid.

Distantsõpe on vähendanud õpilaste teadmisi kuni 0,9 aastat

Kersna ütles, et valitsuse saja päeva plaani peamine eesmärk on toetada koole, õpetajaid ja õpilasi Covidi kriisiga hakkamasaamisel. „Maailmas on päris palju tehtud uuringuid, kuidas on distantsõpe mõjunud: muu hulgas on maailmapank öelnud, et see on vähendanud õpilaste teadmisi 0,3 kuni 0,9 aastat,“ tõi ta välja.

Kersna lisas, et PISA tulemused on vähenenud 16 punkti võrra, mis tähendab pooleaastast mahajäämust. „Kui kolme-nelja aasta jooksul spetsiifiliselt tegutseda õpilaste järeleaitamisega, siis on võimalik Covidi perioodist tugevamalt välja tulla,“ märkis ta.

Kersna sõnas, et võrreldes muu maailmaga on Eesti lapsed olnud küll vähem distantsõppel, kuid õpe on olnud ebaühtlane, sest teatavasti, kui koolis on mõnes klassis Covidi-juhtum, siis läheb see klass distantsõppele.

„Pooled õpetajad ütlevad, et distantsõppe meetod ei ole nii efektiivne kui kontaktõpe. Arvamusuuringute järgi aga on õpiraskusega laste arv kahekordistunud – gümnaasiumis vähem, põhikoolis rohkem. Õpilased ise hindavad, et 40% neist on ühes või teises aines raskustes,“ tõi haridusminister esile mõned uuringud.

Kersna märkis veel, et koolijuhid ootavad väga õpetaja eriala üliõpilasi koolidesse appi ning tänaseks on teada 200 üliõpilast, kellel on valmidus minna koolidesse appi ning ministeeriumile on teada 70 haridusasutust, kes oleksid valmis neid endale appi võtma.

„Me plaanime ka õpetajatele pakkuda erinevaid vaimse tervise teenuseid – koostöös kooli psühholoogidega soovime käivitada anonüümse tugiliini, mille kaudu ta saab küsida abi, kui ta tunneb, et on hädas,“ ütles Kersna, et koolijuhtide sõnul on õpetajad olnud väga pikalt ülekoormatud ning 70% õpetajatest tunnistas, et neil on läbipõlemise märke. 

Õpetajate järelkasvu, muukeelsete ja andekate toetamine

Kersna sõnas, et väga oluline on ka õpilaste toetamine. „Tahame teha sel aastal põhikooli ja gümnaasiumi riigieksamid, et saada ülevaadet, kas, kus ja kellel on õpilüngad. Meil on plaanis ka erinevad testid ja tasemetööd, et õpetajad teaksid, kus on need puudujäägid, mida me peaksime tasandama,“ rääks ta.

Ta ütles, et koostöös koolidega on haridusministeeriumi eesmärk see, et meie õpilastele ei jääks lünki ja lapsi püütakse õppimise toetamisel igati aidata. Haridusministeerium on leidnud selle strateegia elluviimiseks oma vahenditest 10 miljonit eurot.

„Soovime saada valmis ka õpetajate järelkasvu tegevuskava – uuringud on näidanud, et alustavatest õpetajatest lahkub suur osa koolist viie aasta pärast viie aasta pärast. Töötame välja ka meetme nendele eestikeelsetele koolidele, kus õpib märkimisväärselt muu keelega õpilasi, sest need õpilased vajavad lisakeeletuge,“ kommenteeris ta keeleõppe teemat.

Rohkem tähelepanu pööratakse ka andekatele lastele. „Püüame luua ka sellise annete arendamise kontseptsiooni, et lisaks neile, kelle on õppimises mahajäämus, püüame pöörata tähelepanu ka neile lastele, kes arenevad kiiremini, et saaksime ka neid süsteemselt aidata,“ sõnas Kersna.

Kultuuriministeeriumi projektid: Kultuuriranits, liikumisharrastus edendamine ja eesti majad

Kultuuriminister Anneli Ott sõnas, et nagu ikka, on Eesti Vabariigi aastapäeva tulekuga seoses välja kuulutatud kultuuri- ja spordipreemiad.

Käimasolevatest suurtest projektidest märkis ta ära Kultuuriranitsa projekti, mis tegeleb sellega, et Eesti kultuur muuseumide ja näituste näol oleks meie noortele kättesaadav.

„Teemaks on ka liikumisharrastuse edendamine ja suurendamine: soovime saja päeva jooksul selle kontseptsiooni kokku panna, kuidas Eesti laste ja noorte liikumisharjumust suurendada, et noore inimese eas oleks keskmes ka see elu igapäevane osa, millest me hakkame puudust tundma siis, kui liikumine on noorena jäänud unarusse,“ ütles ta.

Tähelepanu pööratakse ka eesti majade võrgu väljaarendamisele. „Eesti keele majad on edukalt käima läinud Narvas ja Tallinnas, aga mõte on selles, et laiendada tegevust ka Sillamäele, Jõhvi, Paldiskisse ja Maardusse, et eesti keele õpe oleks laiemalt kättesaadav,“ märkis Ott.

Valitsus hakkab järgmisel nädalal piiranguid arutama

Peaminister Kaja Kallase sõnul on valitsusel järgmisel nädalal kavas arutelu piirangute üle. Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eestis kehtivad piirangud on suhteliselt optimaalsed, samas teevad kasvavad nakatumisnäitajad murelikuks. Tema sõnul arutab valitsus piiranguid järgmisel nädalal.

Kallase sõnul on praegu näha nakatumise kasvu nooremate seas, samas soovib valitsus hida koolid lahti.

Kallas nentis, et teiste riikide kogemused näitavad, et karmide piirangute kehtestamisega on võimalik nakatumisnäitajad alla saada, samas pärast piirangute leevendamist hakkavad näitajad taas tõusma. Ta lisas, et alati, kui näitajad lähevad üles, tekib valitsustele suur surve, et valitsused midagi teeksid.

Kallase sõnul näitavad uuringud, et piirangutest väsinud inimeste ohutaju on langenud ning nad ei täida eram soovitusi. 

Peaminister kinnitas, et valitsus kuulab teadusnõukoja arvamusi.

Riigihalduse minister Jaak Aab sõnas, et näiteks eelmise aasta lõpus kehtestatud piirangud hoidsid ära nakatumise plahvatusliku kasvu. Otsused on seni olnud päris head, lisas ta.