„Kuni meil ei ole arvestatav osa elanikkonnast vaktsineeritud, kuni pole kaitstud kõik riskirühmad, seni tuleb meil seda pandeemiat täie tõsidusega võtta,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kinnitan, et kõik Eesti elanikud selle vaktsineerimisvõimaluse kindlasti saavad.“

Viimase nädalaga lisandus 3762 koroonaviiruse haigusjuhtu ning neist viimase ööpäevaga tervelt 798, ent Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Dr Urmas Sule ei pea tänaseid haigestumisnumbreid liiga dramaatilisteks, sest olukorra halvenemiseks on olnud valmis.

“Meditsiinijuhi tasemel olen ma olnud pigem konservatiivne ja näinud neid märke ette. Me oleme olnud valmis, et haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste number saab kasvama ja see pole meie jaoks üllatus, aga pole ka meeldiv olukord,” märkis Urmas Sule. 

Sule sõnul on Eesti hoolekandeasutused kogu tervishoiusüsteemi pideva tähelepanu all ja edukaks on osutunud hoolekandeasutustes kergemate haigete põetamine, kuna seetõttu on võimalik säästa haiglate voodifondi ülekoormusest.

“Voodifond on praegu kokku 738 voodit ja sellest 63 on intensiivravi võimekus. Tuleb rõhutada, et nakkushaiguste ravimisel ei saa kunagi tegutseda selliselt, et voodifond on täidetud 100 %. Kui voodifondi täitumine läheneb juba 70 protsendile, siis tuleb mõelda töökorralduste muudatustele.”

Sule lisas, et Haiglates haigestuvad nii patsiendid kui ka personal, kuigi ennetavaid meetmeid kasutavad kõik haiglad võimalikult maksimaalselt.

“Julgen väita, et haiglas rakendatavad meetmed on väga ranged, aga kui viirus on üle kogukonna laiali, on naiivne arvata, et see ei leviks haiglates,” nentis Sule, kelle andmetel on muu tervisemure tõttu haiglates viibijatest COVID-19 nakkuse saanud 90-100 inimest.

Haigestumised ei ole seotud suurte kolletega

“Enamus uusi haigestumisi ei ole seotud suuremate kolletega, need on uued nakatumised väljaspool rühmaviisilisi haigestumisi, mida esineb töökohtades, hoolekandeasutustes ja koolides,” ütles Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, kelle sõnul kahekordistus koolidega seotud kollete arv viimase nädalaga.

Eelmise nädala nakatumiste profiil on Härma hinnangul võrreldav varasemate nädalatega: kolmandik jääb teadmata, kolmandik haigestub pereringis ning 13 % töökohal. Lastest ligi pooled nakatuvad kodus ja umbes veerand ehk 24% koolis.

Välismaalt sisse toodud juhud on vähenenud 3% pealt 2% peale või alla selle. Peamiselt on viimase nädala jooksul nakkust toodud Venemaalt (21) Soomest (8) ja Rootsist (7).

“Nakatumine järjest kasvab laste seas ja suureneb koolikollete arv. Meil on järjekordselt tulemas koolivaheaeg ja nähes, et sellega seoses on suurenenud huvi reisimise vastu. Võtame veel selle koolivaheaja rahulikult: naudime ilusat suusa- ja kelguilma, aga pigem mitte kelgumägedel eelseisva vastlapäeva raames liiga karjakesi kokku kogunedes,” ütles Härma.  

Surmajuhtumitega on paar nädalat olnud stabiilsust – peale pikaajalist nakatumise stabiliseerumist jõudis surmajuhtumite stabiilne number siia otsa, eelmisel nädalal lisandus 42 surmajuhtu, mis oli sama võrreldes ülemöödunud nädalaga. 98% neist olid kaasnevate terviseprobleemidega inimesed.

Vaktsineerimise eesmärk on vältida rasket haigestumist

Vaktsiinide tõhusust hinnatakse Mari-Anne Härma sõnul selle põhjal, kuidas see vähendab raskelt haigestumist.

“Raskelt haigestumiste vältimine on praegu vaktsineerimise kõige olulisem eesmärk. Me teame, et ühe doosiga vaktsineeritud tervishoiutöötajate seas on esinenud nakatumisi. 16 inimest on saanud 2 vaktsiinidoosi ja saanud nakkuse, aga kõigi nende juhtude põhjal on oluline, et nakatumine leidis aset selle 7 päeva sees, mis on vajalik täieliku immuunsuse tekkimiseks.”

Vaktsineerimine on Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul käivitunud vastavalt võimalustele ja vastavalt sellele tempole, nagu vaktsiin Eestisse on jõudnud.

“Me teame, et jaanuarikuu jooksul olid need tarned väiksemad, kui algsed kavad ette nägid. Veebruari lõplikke numbreid ei saa me täna ju kindlalt öelda, aga igal juhul on oodata veebruari lõpu ja märtsi algusega Eestisse umbes kolm korda rohkem vaktsiini, kui jaanuari jooksul siia jõudis, mis annab loomulikult võimaluse ka oluliselt rohkem elanikke ära vaktsineerida,” ütles Kiik. 

“Kohati levib valeootus, et vaktsineeritud inimene võib nõuded unustada. See levib nii Eestis kui mujal Euroopas. Et väsi kordamast, et praegu ei ole veel see hetk, kust lõdvaks lasta, ei ole see viiruse pandeemia ületatud – me näeme, et viimane nädal on toonud isegi väikse kasvutrendi nii haiglaravi vajaduse mõttes kui ka nakatunute arvu mõttes.”

Tänaseks on ministri sõnul ära kasutatud ligi kuuskümmend tuhat vaktsiinidoosi ja umbes kakskümmend tuhat inimest on saanud võimaluse ennast juba kahekordselt vaktsineerida

“Meie siht on jätkuvalt, et aprillikuu lõpuks oleks võimaluse saanud kõik riskirühma liikmed ja laias laastus ka eesliini töötajad. Selle eelduseks on püsivad vaktsiini tarned ja loomulikult hea koostöö Eesti elanikega,” sõnas Kiik, kelle sõnul pole probleemiks ei vaktsineerimise võimekus ega inimeste huvipuudus, vaid lihtsalt asjaolu, et vaktsiini ei ole suudetud piisavas koguses tarnida.

“Kinnitan, et kõik Eesti elanikud selle vaktsineerimisvõimaluse kindlasti saavad, selles suunas me ka pidevalt liigume. Kuni meil ei ole arvestatav osa elanikkonnast vaktsineeritud, kuni pole kaitstud kõik riskirühmad, seni tuleb meil seda pandeemiat täie tõsidusega võtta ja  täita kehtestatud reegleid, hoida distantsi, püsida haigena kodus, kanda maski.”

Hädavajalik reisimine on jätkuvalt lubatud

“Reisimise võimalused on täna isegi paremad, kui halvemate stsenaariumite puhul oleks võinud eeldada. Räägin siin ainult põhjendatud ja väga hädavajalikust reisimisest,” märkis välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer.  

“Olukord muutus ühel hetkel nii kriitiliseks, et Holland, Saksamaa ja Prantsusmaa ütlesid, et kui kiiresti ei muudeta Euroopa reisitingimusi rangemaks, peame hakkama sarnaselt kevadele piire sulgema, sest see oht, mida kaasa toovad muteerunud tüved, tekib reisimise kaudu,” lisas Voler.

Euroopa Liit reageeris kevadistest kogemustest õppinuna väga kiiresti ja tänaseks on olukord Volmeri sõnul selline, et suuremas osas Euroopas ongi lubatud ainult hädavajalik reisimine ehk siis reisime töö, õppimise, meditsiiniteenuse saamise või vältimatu perekondliku sündmuse tõttu. Suurem osa riike eeldab ka enne reisile asumist negatiivse koroonatesti tulemuste ette näitamist.

“Huvireisid ja muud reisid on siis igal juhul mittesoovitavad ja paljud riigid on need ka tegelikult ära keelanud ka siinhulgas ka meie naabrid – Lätti ja Soome on samuti võimalik ainult põhjendatud reisimine. Piiril võidakse tõenäoliselt põhjendust kontrollida ja siis tuleb reisijal tõestada, et hädavajalik põhjus reisimiseks on tõepoolest olemas.

Eesti on Volmeri sõnul üheks eestvedajaks ka rahvusvahelise digitaalse riikidevahelise usaldussüsteemi loomisel, mis oleks laiema mõjuga kui vaktsineerimispass ning võimaldaks vaktsineeritutel vabamalt riikide vahel liikuda. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO poolt veetava projektiga saab aga jõulisemalt edasi liikuda siis, kui vaktsineeritute hulk kõigis riikides tõuseb.