Keskkonnaministeerium uuendab avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, sest 2012. aastal valitsuse kinnitatud nimekiri ei vasta enam praegustele oludele.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Hendrik Põldoja sõnul tuli mitmed veekogud nimekirjast välja arvata, sest looduses ei ole need enam eraldi veekogudena eristatavad. „Mõni on tänaseks kinni kasvanud või soostunud, mõni on hävinenud paisu purunemise või allalaskmise tõttu, mõned jõel paiknevad paisjärved ei ole enam aga jõest eristatavad,“ ütles Põldoja pressiesindaja teatel. “Samuti on nimekirja täiendatud nende veekogudega, mida varem nimekirjas ei olnud, kuid mis vastavalt veeseaduse kriteeriumitele peaksid avalikult kasutatavad olema.”
Nii on nimekirjast eemaldatud näiteks Lehetu järv Harjumaal ja Kuusikjärv Hiiumaal. Uue veekoguna on aga nimestikku lisatud näiteks endisel karjääri alal asuv Rummu järv Harjumaal.
Nimekirja on kantud nii avalikult kasutatavad järved, paisjärved kui ka vooluveekogud. Järvi on Eestis hetkel kokku 657, paisjärvi 207 ja vooluveekogusid ehk jõgesid, ojasid ja kraave 499.
Avalikult kasutataval veekogul on lubatud supelda, harrastada veesporti, liikuda jääl, võtta vett ning püüda kala. Kallasrada on sellistel veekogudel samuti avalikuks kasutamiseks – veekogu ääres viibimiseks ning kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.
Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja eelnõuga ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/ .
Keskkonnaministeerium saatis avalikult kasutatavate veekogude täpsustatud nimekirja kooskõlastusringile. Ettepanekuid ja märkuseid palub ministeerium esitada 9. märtsiks.