Alles sügisel oli Venemaa koroonavaktsiin Sputnik V läänemaades üleüldiseks naerualuseks, kuid kõik muutus, kui avaldati ulatuslike testide tulemused. Nüüd omistatakse vaktsiinile pandeemiavastases võitluses suurt rolli.

Nõukogudeaegse kosmoseprogrammi järgi nime saanud vaktsiin tundus järjekordse propagandameetmena ajal, mil vaktsiini tõhususe ja iseäranis ohutuse suhtes polnud läänemaailma silmis mingeid tõendeid. Sotsiaalmeedia meemitootjad sepitsesid hoogsas tempos Sputniku-teemalisi karikatuure, mis käisid kiirelt turule tulnud vaktsiini võimalike kõrvaltoimete pihta.

Nüüd on Sputnik osutunud igati kõlblikuks vaktsiiniks, olgugi algusaja kõhklused mõistetavad. Sputnik V vaktsiini ei olnud augustis veel suurte inimhulkade peal testitud. Esimese ja teise faasi testides osales kokku ainult 76 katsealust. Kolmanda faasi testid algasid alles septembris.

“Venemaa vaktsiini läbipaistvus ei olnud esialgu samal tasemel, mida oleksid oodanud lääne meditsiini esindajad. Seetõttu ei teadnud keegi tegelikult, mida venelased teevad,“ ütles Ida-Soome ülikooli professor Seppo Ylä-Herttuala, kes on tegev Soome koroonavastase vaktsiini väljatöötamise protsessis. “Teadlaste keskel ei peetud venelaste vaktsiini siiski üheski etapis naljanumbriks.“

Kõhklev algus

Prestiižikas meditsiiniajakiri “The Lancet“ kirjutas mullu septembris Sputniku vaktsiini esimese ja teise faasi testide paljutõotavatest tulemustest, kuid rahvusvaheline meeskond ei olnud selles veendunud. Nad seadsid oma avalikus kirjas kahtluse alla tulemuste usaldusväärsuse. Teadlaste sõnul oli võimalik, et andmeid kopeeriti ühelt testitud isikult teisele ja töödeldi hiljem. Vaktsiini välja töötanud Gamaleja instituudi asedirektor Denis Logunov lükkas väited ümber, kuid Sputniku vaktsiini peale langes veel üks kahtluse vari.

Paar kuud hiljem, novembris väitis Venemaa, et vaktsiin pakub kuni 92-protsendilist kaitset Covid-19 vastu.

Kõigest paar päeva varem olid Pfizer ja BioNTech teatanud, et nende vaktsiinide efektiivsus on umbes 90 protsenti. Seetõttu tõstis Venemaa oma vaktsiini toime kiiresti veidi paremaks, mis tekitas tõenäoliselt taas kahtlusi ka teadlaste seas. “Oletan, et pärast seda, kui Pfizer ja BioNTech avaldasid oma näitajad, oli Venemaa tulemuste avaldamise taga poliitiline surve,“ ütles Mainzi ülikooli viroloogiainstituudi direktor Bodo Plachter toona Reutersile.

Selgi korral prognoosisid eksperdid Venemaa vaktsiini uuringute tulemusi paljulubavatena, kuid hoiatasid väikese valimi suhtes. Kuigi massilised testimised olid veel pooleli, alustati Venemaal Sputnik V vaktsiiniga vaktsineerimist detsembris. Viimast pandi läänemaades vägagi imeks ja toona ei usutud vaktsiini ohutusse täielikult isegi Sputniku kodumaal. Sõltumatu Levada-keskuse detsembris korraldatud uuringu kohaselt ei nõustuks 58 protsenti venelastest end vaktsineerima.

Täielik pööre

Suhtumine Sputnik V vaktsiini muutus pöördeliselt 2. veebruaril 2021, mil ajakiri “The Lancet“ teatas ulatuslikumate testide tulemustest: Sputniku vaktsiini efektiivsuseks väideti 91,6%. Vaktsiini oli nüüd testitud enam kui 20 000 inimesel. “Kaasatud oli juba piisav arv patsiente,“ märkis Ylä-Herttuala. “Minu arvates ei saa enam öelda, et Sputnikut oleks testitud halvemini kui teisi vaktsiine. Kõne all näib olevat tõhus vaktsiin, mis on oma kõrvaltoimete profiililt sarnane teiste vaktsiinidega. Siiski tuleb meeles pidada, et tegemist oli kolmeastmeliste testide vaheanalüüsiga, mis ei sisalda veel kogu teavet.“

Pärast ajakirja “The Lancet“ artiklit andsid Soome eksperdid mõista, et põhimõtteliselt võiks idanaabri välja töötatud vaktsiini Soomeski kasutusele võtta, kui Euroopa Ravimiamet pärast põhjalikke uuringuid vaktsiinile müügiloa annab.

Vaktsiiniuuringute keskuse juhataja Mika Rämet kiitis Venemaa vaktsiiniarendajaid ja rääkis Sputnik V vaktsiini filigraansusest, mida AstraZeneca sama idee põhjal valmistatud “rahvavaktsiinis” ei leidu. “Sputniku peensus seisneb asjaolus, et kasutatakse kahte erinevat kandjaviirust; ühte tüüpi adenoviirust esimeses vaktsiinis ja teist tüüpi adenoviirust järgnevas vaktsiinis. Signaal kaitsta piigivalgu (koroonaviiruse) eest viiakse kehasse erinevate viirustega, nii et kandjaviirusel puudub immuunvastus ja mõju on seega parem,“ selgitas Rämet.

Ettevaatus siiski püsib

Ehkki Soome eksperdid on Venemaal valmistatud vaktsiini tõhusust juba korduvalt tunnustanud, pole ebamäärane kuvand Sputnik V vaktsiini ümbert veel täielikult kadunud. Ylä-Herttula sõnul võivad selle põhjuseks olla erinevused Lääne ja Venemaa kommunikatsiooniviisides ning usaldamatus Venemaa teaduse suhtes. Siiski tuletab Ylä-Herttula meelde, et Venemaa omab juba ajalooliselt häid teadmisi traditsioonilistel meditsiinialadel nagu viroloogia.

“Üks nüanss on ka see, et Venemaal alustati massilisi vaktsineerimisi enne kolmanda etapi uuringutulemuste saabumist. Soomes ega Euroopa Liidus ei tuleks see kõne allagi,“ rõhutas Ylä-Herttuala.

Sputnik V vaktsiini kasutuselevõtt on heaks kiidetud näiteks Argentinas, Valgevenes, Ungaris, Poolas, Iraanis ja Serbias.

Vene ajalehed teatasid teisipäeval, et Euroopa Ravimiamet oleks pidanud Sputnik V vaktsiini juba hindamisele võtma. Euroopa Ravimiamet parandas väiteid kolmapäeval, teatades, et pole Sputniku väljatöötajatelt vastavat sooviavaldust saanud.

Ajakirja “The Spectator“ teatel soovib Saksamaa juba praegu, et Sputnik V vaktsiin täiendaks riigi vaktsiiniarsenali. Soome terviseameti (THL) peaarst Hanna Nohynek kordas teisipäeval, et ka Soome vaktsiinistrateegias ei tohiks Sputnik V vaktsiini eirata. Ylä-Herttula aeglustas pisut hoogu ja tuletas meelde, et Euroopa Ravimiamet ei anna müügiluba ainuüksi vaktsiini hea tõhususe põhjal. “Tootmisahelas peab kõik olema viimase peal korras ja selle sõela läbimine on üsna vaevarikas,“ sõnas Ylä-Herttula. “Meil pole veel teavet Sputniku tootmisahela kohta.“

Allikas: Ilta-Sanomat