"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Arnold Rüütel näeb Eesti energeetika tulevikku vesinikupõhisena (2)
13. veebruar 2021
Albert Truuväärt

EKRE auesimees Arnold Rüütel ütles laupäeval oma pöördumises erakonna volikogule, et näeb Eestit tulevikus kasutamas vesinikupõhist energeetikat, lisaks kritiseeris ekspresident teravalt Reformierakonna käitumist opositsioonis ja nentis, et viimase kolmekümne aasta jooksul ei suuda ta meenutada teist sellist olukorda, kus opositsioon riigikogus oleks pidevalt valitsuse lõhkumisega tegelenud.

“Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul ei kasuta Eesti otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkondade eksperte. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meie valitsusasutuste tegevuse tõhusust hinnatud keskpäraseks. See on väga tõsine etteheide,” rääkis Rüütel laupäeval Türil kogunenud volikogule. “Suurte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb meil otsustavalt suurendada ühiskonna sidusust ja koosmeelt erinevate parteide vahel. Tooksin ainult ühe näite, kus see rahvuslik kokkulepe on hädavajalik. Jutt on energiasõltumatusest.”

“Põlevkivi põletamine tuleb ilmselt lähitulevikus lõpetada. See tähendab vähemalt 6000 töötaja ümberkvalifitseerimist. Eesti maksimaalne elektritarbimine on veidi enam kui 1500 megavatt-tundi. Aastaks 2030 planeeritakse Narva elektrijaamadele toodanguks suurusjärgus 660 MW/h. On suur oht, et muutume elektrit importivaks riigiks,” hoiatas Rüütel, kes on enda sõnul järjest enam seda usku, et Eesti tulevikuenergeetika toetub vesiniku kasutamisele.

“Palusin hiljuti informeerida mind liikumisest sellel teel ja tuleb tõdeda, et Eestis on tehtud juba päris palju. Vesinikenergeetika rakenduste eestvedajaks on saanud Keila linn. Euroopa Liit tervikuna on deklareerinud, et käesoleva sajandi keskpaigaks peaks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia jõudma sellisesse rakendusjärku, mis võimaldaks selle kasutamist praktiliselt kõikidel elualadel,” ütles Rüütel.

Kommenteerides Reformierakonna käitumist opositsioonis, märkis Rüütel, et tegemist oli lausliberaalse valitsemismudeli toetajate totaalse rünnakuga. Rüütli sõnul seisis EKRE valitsusvastutust kandes nende põhimõtete eest, mis on kirja pandud erakonna põhikirjas, fikseeritud valimislubadustes ja kolmikkokkuleppes.

“Kolmikliit lagunes ja paratamatult jäi pooleli terve rida algatusi. Olen endiselt seisukohal, et peale riigikogu valimisi moodustatud kolmikliit oli hea näide sellest, kuidas on võimalik valitsusvastutust kanda ka juhul, kui osapoolteks on oma poliitiliste veendumuste poolest
väga erinevad erakonnad. Alates meie taasiseseisvumisest on meie valitsustevahetus toimunud iga paari aasta tagant. Kolmikliidu puhul oli lootust, et suudetakse valitsusvastutust kanda kuni järgmiste riigikogu valimisteni. Kahjuks seda võimalust ei antud. Ma usun, et meie
erakond tegeleb nüüd tõsiteadusliku analüüsiga selleks, et saadud valitsemiskogemust üldistada ja olla valmis ka edaspidi valitsusvastutust kandma,” ütles Rüütel.

„Algusest peale oli oodata, et opositsioon alustab vahendeid valimata võitlust moodustatud kolmikliidu lammutamiseks. Igasugused reljeefsed väljaütlemised kasutati kohe ära ja tõlgendati ütleja kahjuks. Tegemist oli sisuliselt lausliberaalse valitsemismudeli toetajate totaalse rünnakuga. Möödunud 30 aasta jooksul ei suuda ma meenutada analoogset
olukorda, kus opositsioon Riigikogus oleks pidevalt tegelenud moodustatud valitsuse lõhkumisega. Ministrite umbusaldamise arvu poolest läheb see ligi kaks aastat kestnud kolmikliidu valitsus kindlasti ajalukku. Või 10 000 parandusettepanekut seaduseelnõule. Kui me töötasime välja Eesti põhiseadust, ei osanud me selliseid asju ette näha,” märkis Rüütel, kelle sõnul ei saa ultraliberaalne ehk üliavatud majandusega Eesti olla rahvusriigina jätkusuutlik.

“Kuhu üliavatud majandusmudeli rakendamine on meid viinud? Vanemate kui 65-aastaste inimeste suhteline vaesus on Eestis Euroopa Liidu kõrgeim. Eesti panustab sotsiaalkaitse kuludesse 13 protsenti SKP-st, see on tervelt 6 protsenti väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Eesti panustab tervishoiu kuludeks 6,7 protsenti SKP-st, see on 3 protsenti väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Enesetapud Eestis moodustavad 27 protsenti vigastussurmadest, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Meil elab suhtelises vaesuses 21,7 protsenti elanikkonnast – Euroopa liidu keskmine on ligikaudu 17 protsenti. Eestis ei ole 27 protsendil täiskasvanutest ei eri- ega kutseharidust, mis on jällegi üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus,“ kõneles Rüütel.

“Ei ole kahtlust, et nii meie kui ka kogu maailm elab sündmuste keskel, mis mõjutavad meie tulevikku. Liikumine süsinik-neutraalse elukeskkonna poole nõuab seniste tõekspidamiste ümbermõtestamist. Võitlus koroonaviirusega ei ole veel lõpusirgel. Koostöö Euroopa Liiduga eeldab aga selle liidu püsimist liikmesriikide konföderatsioonina. Soovin volikogu liikmetele ja teie kaudu kõigile meie erakonna liikmetele teotahet ja energiat Eesti riigi edendamisel jätkusuutliku arengu teel,” lõpetas Rüütel enda pöördumise.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Jamaalist vesinikutoru
13. veebr. 2021 22:51
Jamaali poolsaarel neenetsite maal Vene hiid gaasiväljad sealt Põhja Voog 1 ja Põhja Voog 2 suunduvad Balti mere alt Euroopa Suur-Saksamaale.Venes Jamaali väljadel kavandamisel võimsused maagaasist vesiniku väärindamiseks ja siis Vesiniku Voog 1 ja Vesiniku Voog 2 otse Suur-Saksamaale gaasi Põhja Voogude kõrval. Venemaa ja Saksamaa tandem kõik nii nagu alati.
Vaatleja
13. veebr. 2021 16:16
Ja kust kaevust meil seda vesinikku siis pumpama hakatakse?!