„On ülioluline tagada, et digitaalajastul kaitstaks inimõigusi. Ehkki digitaalsed tehnoloogiad pakuvad uusi võimalusi inimõiguste teostamiseks, oleme näinud, et tehnoloogiat kasutatakse ka veebiseireks, tsensuuriks ja ahistamiseks,“ rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. „Küberkuritegevus ei tunne piire, seega on ka rahvusvaheline koostöö selle peatamiseks hädavajalik.“
Mõnes kohas kasutatakse tema sõnul Interneti välja lülitamist, et peatada eriarvamuste levikut ja takistada maailma nägemast, mis tegelikult toimub. „Mõned hiljutised näited on Valgevene ja Myanmar,“ lausus ta.
Interneti vabadus, sealhulgas sõnavabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus ning õigus eraelu puutumatusele ka küberruumis peavad Vseviovi kinnitusel käima käsikäes kübervõimekuse arendamisega.
„Austust inimõiguste vastu ja turvalisuse arendamist veebis tuleks käsitleda üksteist täiendavate, mitte vastandlikkude kontseptsioonidena,“ leidis ta.
Vseviovi hinnangul on oluline on, et Internetti ei halda ükski riik ega institutsioon, vaid see tegutseb mitme sidusrühma mudeli alusel, kus on osalised nii erasektor ja akadeemilised ringkonnad kui kodanikuühiskond. „See on ülioluline jõudude tasakaalu tagamiseks. See mudel on ülemaailmse avatud turvalise ja stabiilse Interneti eluveri,“ ütles Vseviov.
Küberkurjategijate vastu aitab rahvusvaheline koostöö
Teisalt muudab süsteemi keerukus tema sõnul pahatihti raskeks küberruumis tegutsevate kurikaelte tabamise. „ Nii nagu tehnoloogia on põimunud meie ühiskonna iga kihiga, nii võivad ka küberohud peituda kõikjal. Küberruumis võivad kurikaeltel olla riiklikud sponsorid aga nad võivad olla ka lihtsalt küberpätid, kes töötavad isikliku kasu nimel,“ rääkis ta.
Küberstabiilsuse tagamiseks ja kodanike kaitsmiseks peavad riigid Vseviovi hinnangul küberkuritegevuse vastu võitlemiseks rohkem tegema. „Küberkuritegevuse aastane kahju globaalsele majandusele 2020. aastal oli hinnanguliselt 5,5 triljonit eurot. 2050. aastaks see ilmselt kahekordistub,“ nentis Vseviov. „See on ajaloo suurim majandusliku rikkuse ülekandmine.“
Küberkuritegevuses liigub tema kinnitusel juba täna oluliselt rohkem raha kui näiteks narkokaubanduses. „Küberkuritegevus ei tunne piire, seega on ka rahvusvaheline koostöö selle peatamiseks hädavajalik,“ nentis Vseviov.
Välisministeeriumi kantsleri kinnitusel on suur töö juba ka ära tehtud. „Eesti on ise küberkonfliktides karastunud riik. Kui meid tabasid 2007. aastal ulatuslikud küberrünnakud, ei olnud selle teemaga tegelemiseks rahvusvahelisi poliitilisi mehhanisme. Meil ei olnud võimalust pöörduda teiste riikide poole abi saamiseks või ründajate hukkamõistmiseks,“ nentis Vseviov. „Alates 2007. aastast oleme teinud kõvasti tööd küberjulgeoleku probleemide tõstatamiseks Euroopa Liidus ja NATO-s, OSCE-s ÜRO-s ja teistel rahvusvahelistel foorumitel.“
Nüüdseks on paljud riigid tema kinnitusel määranud oma kübersaadikud ja nende välisministeeriumites on spetsiaalsed osakonnad, mis on pühendatud just küberteemadele. ÜRO liikmesriigid on aastaid tagasi kokku leppinud, et kehtiv rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis.
Iseenda kaitsmine on igaühe enda asi
Teisalt saavad ka inimesed ise enda kaitsmiseks palju ära teha. „On oluline, et me kõik saaksime teadlikumaks kübermaailmast – millised võimalused ja millised ohud internetis esinevad. Peaksime vaatama tehnoloogiat tähelepaneliku pilguga ja veenduma, et kuigi naudime selle paljusid eeliseid, jäävad meie õigused ja andmed kaitstuks. Peame tähelepanu pöörama küberhügieenile,“ loetles Vseviov ja kutsus kõiki üles seda järgima nii kodus, tööl kui koolis.
Välisministeeriumi eestvõttel algas teisipäeval Tallinnas rahvusvaheline küberdiplomaatia talvekool, kus keskendutakse küberstabiilsusele ja sellega kaasnevatele meetmetele. Kahepäevasel koolitusel räägitakse rahvusvahelise õiguse kohaldumisest küberruumis, kübernormide rakendamisest praktikas ning sellest, kuidas riigid saavad suurendada küberjulgeolekualast vastupanuvõimet
Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatilise esindaja Heli Tiirmaa-Klaari sõnul on rahvusvahelise küberdiplomaatia talvekool jätk välisministeeriumi varasematele küberdiplomaatia koolitustele. “Selleks, et rakendada olemasolevaid norme ja tagada riikide vastutustundlik käitumine küberruumis, peab olema küberteemadest ka lai arusaam. Kui kaks aastat tagasi tõime küberdiplomaatia suvekooli raames Tallinna diplomaadid 26 riigist, veendusime, et huvi valdkonna vastu on suur, kuid võimalusi õppida vähe. Virtuaalselt saame pakkuda teadmisi veelgi rohkematele riikidele ja suuremale publikule,” sõnas Tiirmaa-Klaar.
