Saja aasta tagustes lehtedes oli veebruari teisel nädalal juttu toiduhindade langusest, Tallinn-Stockholmi laevatee lühendamisest, viinast, toidust ja Venemaalt alguse saanud järjekordsest maailmalõpu-paanikast. Kirjutati ka tiisikuse levikust ja Konstantin Pätsi sattumisest raskesse liiklusõnnetusse, ent nädal algas ajalehe Waba Maa rõõmusõnumiga spordisõpradele.
„„Euroopa esimaadleja“ Eesti mehe all õlgade peal. „Grand-Marina“ maadlustel wõitleb teiste hulgas tuntud Soome maadleja Reeström, kes publikumis pahameelt on äratanud oma toore wõitlemisewiisiga ja peksmisega. Ühel eelmisel õhtul saanud keegi publikumi hulgast Reeströmi tagumise peale pahaseks ja tahtnud näitelawale minna meest õpetama. Reeström kutsunud mehe wälja ja eile õhtul oli wõitlus määratud tundmataga, kes ennast Jaan Karuks nimetab. Mees ilmuski näitelawale, liht kasukas seljas, säärega saapad jalas. Reeström asus wastase kallale nähtawa üleoleku tundega ja hariliku wiisiga, rohkem pekstes kui maadeldes. Kuid Karu ei jätnud palju wõlgu, waid kannatas hoobid ja andis nii mõnegi hea „tulise“ wastu. Warsti sai ka Reeströmile selgeks, et tollest Eesti Karust polegi nii kerge jagu saada. Mees lõi „Euroopa esimaadleja“ wihased pealetungimised, kuigi weidi kohmetute wõtetega, üsna rahulikult tagasi ja tungis wahete-wahel isegi peale. Nii läks kunni esimese puhkewaheajani.
Waheajal awaldati mehele tormilikku kiitust, kuna Reeströmile sama tormilikult wilistati. „Esimaadleja“ wiha näis aina kaswawat ja pärast waheaega asus ta mehe kallale äärmise ägedusega. Kuid pärast mõnda hoopi haaras Karu järsku mehel ümbert kinni, sirutas ta põrandale ja silmapilgu järel olidki esimaadleja õlad põrndal. Wihaselt tormas see weel pärast wõitja kallale, teda seljatagant maha tõmmates, nii et jury neid lahutama pidi minema, kuid ei aitanud midagi: Karu oli oma töö teinud, pani kasuka selga tagasi ja läks publikumi kiiduawalduste all koju. Reeström nähtawasti protesteeris, et Karu teda küllalt õige wõttega ei olla maha pannud, kuid jury ei tunnistanud protesti. Ja oli näha, et see Karu nii wilumata polnudki, wähemalt laskis tema maadlemiswiis oletada, et mees Prantsuse maadlemist ikkagi harjutanud oli.“
Tollast liikluseeskirjade puudumist ja tehnika iseärasusi ning puudusi arvestades ei ole just tohutult üllatav, kui talvistes tingimustes liiklusõnnetusi juhtus. Lubamatu on aga see, kui riigijuht oma autojuhi ettevaatamatuse tõttu ohtu satub ning tema sõidukaaslased rängalt viga saavad.
„Õnnetus autosõidul. Riigiwanem K. Päts kergesti wiga saanud, teistel kaassõitjatel raskemad wigastused.
Laupäewa õhtul juhtus Narwa maant. õnnetus autuga, milles sõitsid riigiwanem K. Päts, endine wälism. A. Birk prouaga ja hr N. Kann. Autojuhi ettewaatamatuse ja libeda tee tagajärjel tehtud äkilisel pöörangul, lendasid sõitjad autost wälja, otse wastu laterna posti, ja said mõned kergemaid, mõned raskemaid wigastusi. Riigiwanem K. Päts on jalast nii tugewaste põrutada saanud, et paar päewa kodus paranemist peab ootama, kuna hr. Birk käest ja hr. Kann küljest raskemini wiga on saanud.“
Hämarad ärid
Järgmise kuupäeva Waba Maa avaldas aga loo sellest, kuidas tollases Tallinnas viinatšekkidega musta äri aeti ning lisaks ülevaate ühest teistsugusest „ettevõtmisest“.
„Spekuleerimine wiinatshekkidega. Wiimasel ajal on linnas ennenägemata arwul wiinatshekke liikumas, mida turgudel ning tänawa nurkadel möödaminejatele pakutakse. Müüakse sadade ja isegi tuhandete kaupa, hind 25 kunni 40 marka tükk. Iseloomulik, et tshekid juba enne turule ilmusid, kui neid ametlikult wälja andma hakati. Kahtlane on, et wiinatshekke, millest mõned seeriad isegi Wõru maakonnast, niisugusel suurel arwul üksikutel isikutel wõimalik oleks üles osta ning nendega terwet pealinna üle ujutada. Tshekiwiina müügikohtadel wõib näha, kuidas üksikute isikute poolt pangede wiisi piiritust wälja wõetakse.
Kas ei ole siin mitte mõne kuritarwituse wõi salasepitsusega tegemist? Et spekuleerimist ning sahkerdamist kõrwaldada, oleks isikutunnistuse ettenäitamine wiima wäljawõtmise juures tingimata tarwilik, missugust korraldust juba ammugi waja.“
„Jälle isesugune äri. Mõni aeg tagasi palkanud keegi Edmund Bernblumbfeldt Tallinnast, omale näiteseltskonna ja sõitnud Pärnu etendust andma. Peale pidu lõppu, kui näitlejad ja lavameister teenitud palga järel tulid, oli mainitud herra ühes kassaga kadunud. Nüüd esinewad kahjukannatajad – näitlejad töö-hoolekandeministeeriumi läbi nõudmistega 8500 marga suuruses.“
Hinnakujunduse ABC
Järgnevate päevade lehtedes anti muuhulgas ülevaade erinevate esmatarbekaupade hindade kujunemisest – Tallinna Teataja rääkis kütteainetest ning Waba Maa piimatoodetest.
„Kuidas kütteained kalliks lähewad. Sõjawäe korterikomisjonile telliti jaanuari algul kitsaroopalise kaudu turbaid ja kände. Kui need Sadama waksali jõudsid, jäid nad sinna seisma ja on tänini seisnud, nii et seisuraha nüüd palju suurem on kui selle küttematerjaali hind. Neljapäewal kell kümme müüakse see materjaal oksjoni teel ära.“
„2000 puuda wõid on linna piimaäril läinud korda walmistada ja soodsatel tingimistel kokku osta. Nüüd lasti tähendatud wõi wabamüügile – 65-72 marka nael, mis oma mõju wõi turuhinna alanemise peale awaldamata ei jäta.“
Röntgeniaparaat ja selle tulevased kliendid
Et röntgeniaparatuur oli tollal veel täiesti uudne tehnika tippsaavutus, kirjutati ka leheveergudel aparaadist rääkides nimetus igaks juhuks suure tähega, nagu 8. veebruari Waba Maa uudisterubriigist lugeda võis.
„Täielik Röntgeni kabineti sisseseade jõudis Tallinna erakliinikule üleeila kohale. Kabineti sisseseadmine nõudwat weel paar nädalat aega ja siis wõib haigeid arstimiseks Röntgeni kiirtega wastu wõtma hakata.“
Et sport ja alkohol kokku ei sobi, teadsid inimesed juba saja aasta eest. Aga ka saja aasta eest leidus inimesi, kes sellest hoolimata ennast sellega lõbustasid, et purjuspäi spordihuvilisi linlasi tülitasid. Küllap võis mõnelgi, kellele liuväljal jalg ette pandi, hiljem vigastuste tuvastamiseks ka röntgeniaparaati vajada.
„Kalewi“ liuwäljal wõib wiimasel ajal tihtilugu näha joobnuid isikuid, kes teistele seal wiibijatele, eriti weel naisterahwastele jalgu ette panewad ning muud ulakust teewad, mis aga libedal jääl wäga hädaohtlik on. „Kalewlased“ peaksid selle eest rohkem hoolt kandma, et nende liuwäljal mitte joobnuid isikuid ei pääseks.“
Streikivad töölised ja kerjavad lapsed
10. veebruaril 1921 kirjutas Tallinna Teataja järjekordsest tehasetöötajate streigist:
„Streik Ilmarise tehases, mis läinud reedel algas, kestab edasi. Ilmarise tehases on kokku 275 töölist. Streigi lahtipuhkemise järgi jäid tööle ainult 20 töölist. Eile olid weel mõned töölised tööle asunud, nii et tehases töötasid kokku 31 töölist. Tehase walitsuse poolt on töölistele teatatud, et kõik kes kolme päewa jooksul, arwates 8. veebruarist, tööle ei ilmu, loetakse lahtilastuteks ja saawad lõpuarwed kätte. Lahti lastud tööliste asemele palkab tehase walitsus uued töölised.“
Järgmise päeva Tallinna Teataja tõi päevavalgele aga muusikaõpetaja, kes lapsi raja teenimiseks kerjama mahitas.
„Leinus-kerjus. Tallinnas on keegi Leinus, kes aegajalt oma meeste-, naiste-, sega-, lastekoori ja teab mis kooridega weel kontserte annab. Need kontserdid on juba tuntud, nad on muusikaliselt wiletsad, neist ei maksa rääkidagi. Selles asjas ei maksa meil etteheiteid tegema hakata. Aga see on täiesti lubamata, et Leinus oma koori lastest mõned kerjama saadab. Nii käisid kolmapäewa õhtul kaks last lehekesega „Lindenis“ ringi ja kerjasid seal raha. Lehel oli Leinuse laulukoori pitsat. Ilusam oleks kui hra Leinus ise kerjama läheks, kui tema laulukoor tõesti sarnast toetust tarwitab.“
[Siinkohal oli jutt ilmselt koorijuhist ja muusikapedagoogist Karl Leinusest, https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Leinus]
Järjekordne maailmalõpp?
11. veebruari Waba Maa kirjutas järjekordsest maailmalõpu-teemalisest uudisest, mis seekord ida poolt tulnud oli.
„Ka Saturn langemas!? Weel ei ole Marsi lagunemine ununenud, kui korraga uus üllatus samalt alalt ilmub. Juba mitmendat päewa käiwad jutud tasapisi ringi ühest Saturni rõnga katkemisest, mida jällegi Wenemaa tähetornides tähele olla pandud. Nimelt olla üks Saturni rõngastest selle ja möödunud aasta wahetusel katkenud ja teadmata kuhu kadunud.
Sarnased jutud liikuda Wene üliõpilaskonnas õige laialt ringi ja wiimased külwata kõik wäljamaalt tulewad isikud selles suhtes järelpärimistega üle. Isegi wiimaste meie optantide ja saatkondade liikmete poole on selles küsimuses pööratud.
Teatawasti ei ole meie ega ka wäljamaa tähetornid midagi sellesarnast ei Marsi ega Saturni juures märganud ja ei looda seda ka lähemal ajal. Kõik need ülesleidused taewalaotusel jääwad muidugi Wenemaa leidusteks, kes oma rewolutsioonilise isetegewuse, selle ebaõnnestanud laialilaotamise tagajärjel maakera elanikkude seas, nüüd teiste planeetide peale üle on wiinud.
Üleüldse paistawad kõik need kuulujutud wäga imelikud olewat. Mida sellega kätte tahetakse saada, jääb muidugi niisuguste juttude loojate saladuseks.
Kõik sarnased jutud on aga wesi meie „wiimsepäewa kuulutajate“ weskile, kes uppunu wiisil igast õlekõrrest kinni püüawad haarata, et päästa, mis wõimalik ja oma kuulajate ees ikka au sees paista.“
Mured tervise pärast
Waba Maa kirjutas nii 11. kui 12. veebruaril üsna põhjalikult tervise teemadel ja nagu selliste teemade puhul tavapärane, ei olnud neis midagi eriti rõõmustavat – ravimitarned saabuvad poolikutena, linnaapteek ei saa tööga hakkama ja tiisikusetõbi levib üle linna.
„87 kasti arstirohtu kohale jõudnud. Kaubamaja „Transatlantika“ tellimise peale on Ameerikast 87 kasti arstirohtusi kohale jõudnud, kuid nende wäljawõtmist tolliaidast takistab asjaolu, et terwest saadetusest umbes 17 kasti laewa pealt maha laadides wõi tee peal katki on tehtud ja osa kaupa kaduma läinud. Loodetawasti wõtab kauba saatja firma, kellel kaup kinnitatud, kahju oma kanda.“
„Puudustest linna-apteegis. Eilasel linnawolikogu koosolekul pööras lnw. Rask tähelepanemist puuduste peale, mis linna-apteegis walitseb ja millest isegi ajalehtedes teatatud. Walitseb seal suur meesametnikkude puudus. Weel toodi ette, et rohtudest seal alati suurem puudus kui eraapteekides. Selle kohta andis seletust linnaapteegi juhataja, kes meesametnikkude puudust sõjaaja süüks pani. Nüüd aga olla kuus apteekri abilist-meesterahwast juure wõetud ja muidu tarwilikka korraldusi tehtud. Arstirohtude puuduses olla aga süüdi ka walitsus oma wõimata kohatute tolli-tariifidega; arstirohud tulla praeguse tolli juures sedawõrd kallid, et neid lausa wõimata müüa.“
„Tiisikusehaigete arw Tallinnas jõudsalt kaswamas. Eilasel linnawolikogu koosolekul teatas linna terwishoiu osakonna juhataja Dr. Sarw muu seas, et läinud 1920 a. Tallinnas 267 inimest tiisikusse surnud, s.o. kolm ja pool korda rohkem, kui kõikidesse teistesse haigustesse kokku. Korjatud andmete järel wõiwat kaunis kindlasti oletada, et Tallinnas praegu 2500 tiisikusehaiget. Üleüldse tulla Eestis iga 10 000 elaniku kohta 26 tiisikusehaiget, mis suurem kui paljudes teistes wälisriikides. Tallinna linna terwishoiu juhatus on tiisikuse wastu wõitlemise kawa wäljatöötamisel, millega lähemal ajal linnawolikogu ees esinetakse.“
Kiire laevasõit ja rannahoonete ehitus
Laupäevane, 12. veebruari Waba Maa avaldas ka paar veega seotud uudist – üks suplejatele, teine laevareisijatele.
„Supelusmajade awamisest. Ehitusosakonda kohustab linnawalitsus supelusmajadeks paikasid wälja otsima Pirital, Kadriorus, Kopli randades ja Kalarannas. Osakonnal tuleb esineda ka supelusmajade kawadega.“
„Kalewipoeg“ 24 tunniga Stockholmist Tallinna. Eile jõudis Eesti aurik „Kalewipoeg“ Stockholmist Tallinna ja oli selle reisi hariliku 36-38 tunni asemel seekord 24 tunniga ära teinud. Laew oli hariliku kõwera tee asemel läbi Soome skääride otsekohesema walinud ja jõudis õnnelikult Tallinna. See reis on tõenduseks, et ka Eesti-Soome waheline meretee enam miinide-kardetaw ei ole. Stockholm-Tallinna mereteed wõib harilikkudes oludes weel 4 tunni wõrd lühendada.“
Küllus antiigipoodides ja toiduhinna langus
Antud nädala viimane Waba Maa ilmus pühapäeval, 13. veebruaril ning andis muuhulgas teada Tallinna antiigiärides valitsevast kaubaküllusest.
„Antiik- ja kunst-iluasjade rohkus Tallinna kauplustes. Kauplusteakendele ilmuwad ikka suuremas rohkuses ja mitmekesiduses kõiksugu kunst-iluasju: brongs, hõbe, serwiisid, antiikkellad, portselan, tuntud kunstnikkude maalid j.m.s. Neid asju olime waremalt harjunud nägema Peeterburi suuremates kauplustes, muuseumidees j.m. Arwatawasti walguwad nad endiselt „Suurelt Wenemaalt“ siia. Nende hulgas leidub kõrgewäärtuslisi kunstiteoseid. Kui wõrrelda wäljapandud kunstiteoste hindasid ennesõjaaegsetega, siis peab otsusele jõudma, et neid endise hiilguse tõendusi üsna odawapoolselt müüakse. Nähtawasti ei leia nad siin wäga isukat tarwitamist.“
13. veebruaril 1921 lõpetas Tallinna Teataja nädala rõõmusõnumiga toiduainete eeldatavast hinnalangusest.
„Suhkru, jahu ja riisi hinnad langewad weelgi. Tallinna kaupmehed, kes paar nädalat tagasi suhkrut 42 marga eest, paari päewa eest 38 marga eest nael müütasid, on samadele suhkrutünnidele ja kottidele hinnad „36 mk“ külge pannud, kui teada said, et tarwitajate ühisused suhkrut 33 margaga nael müüwad. Nüüd on aga wälikaubanduse nõukogu wiimasel koosolekul uuesti suuremal hulgal suhkru, jahu ja riisi sissetoomiseks luba antud, alamaks tähendatud hindadega. /…/“
SEOTUD LOOD:
100 aastat tagasi: dünamiidiladu Toompea lossi keldris ja 1000 tasuta saunapiletit vaestele
100 aastat tagasi: mure puhastamata tänavatega, uued liikluseeskirjad, linn murrab piimakartelli, rongiõnnetus Nõmmel
100 aastat tagasi: raudtee läbi Kadrioru, toiduhindade langus, maailmalõpp ja linna kiuslik keeluseadus
100 aastat tagasi: Päts juhib valitsuskõnelusi, õlletehased alustavad taas tööd, elektrikriis saab läbi
100 aastat tagasi: mure toidu pärast, meelelahutuse hea seis ja võitlus salapiimaga
100 aastat tagasi: toidukriis saab pisut leevendust, rongid hilinevad, sadamas toimub suur plahvatus
100 aastat tagasi: salasuitsud, olematu elektrivool ja jätkuvalt ähvardav nälg
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920
