"Äsja ametisse astunud peaminister Kaja Kallas on mõista andnud, et tema investeeriks pigem inimestesse kui majadesse. Selline väljaütlemine jääb ilmselt segaseks paljudele inimestele," nentis Tallinna abilinnapea Betina Beškina. "Mitte ainult neile, kes igapäevaselt tervise- ja sotsiaalvaldkonnas töötavad, vaid ka neile, kes arstiabi vajavad. Kõik, mis nendes valdkondades korda saadetakse, tehakse silmas pidades vaid meie inimesi."

Beškina kinnitusel on Tallinna Haigla selge investeering meie inimestesse, nende tervisesse ja meditsiinitöötajatesse. “Praegune pandeemia on meile väga ilmekalt näidanud, kui oluline koht ühiskonnas on meditsiinil ja teadusel, seega on aastapikkusest kogemusest võitlusega koroonaga hetkel lausa vastutustundetu see projekt kõrvale heita,” ütles ta.

Abilinnapea sõnul ei ole tegemist suurprojektiga vaid tallinlastele, tegemist on meditsiinilinnakuga, mida Eestisse on hädasti vaja. “Selleks, et saaksime oma inimestele jätkuvalt anda parimat ja kaasaegset arstiabi. Kas praegustes oludes ja tingimustes oleks see ka tulevikus võimalik? Ilmselt mitte, sest nii Ida-Tallinna keskhaigla kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla on praeguseks hetkeks 80% ulatuses ületanud amortisatsioonipiiri ehk meie haiglahooned on üle 50 aasta vanad. Teisisõnu tähendab see, et need seavad nüüdisaegsele meditsiiniabi osutamisele teatud piirangud.”

Nii ei võimalda vanad haiglahooned Beškina hinnangul patsientidele parimat ravikeskkonda. “Kaasaegsed meditsiiniseadmed ja –tehnika ei mahu sageli tavapärastesse olemasolevatesse raviruumidesse,” selgitas ta.

Kahtlemata on Tallinna Haigla tema sõnul oluline ka meie meditsiinitöötajate jaoks, sest suurtes haiglates on võimalik osutada tipptasemel arstiabi rahvale, kuid neis tehakse ka teadustööd, mis on meditsiini ja arstiabi arengu seisukohalt hindamatu väärtusega.

“Kuigi viimaste aastatega on arstide ja õdede lahkumine välismaale pidurdunud, oleks uus meditsiinilinnak kahtlemata ka motivatsiooniks meditsiinitöötajatele tagasi koju naast,” leidis Beškina.

Tallinna Haigla prognoositav tegevusmaht hõlmab abilinnapea kinnitusel umbes 25% Eestis osutatavast eriarstiabist, mis on märkimisväärne protsent. “On selge, et tulevikku peab planeerima, mitte ootama, kuniks haiglad on täielikult amortiseerunud ja alles siis tegudele asuma.”

“See on kahtlemata kulukas projekt nii rahaliselt kui ajaliselt, kuid seeläbi investeerimegi meie inimestesse – nende tervisesse. Ja tervis ongi kõige kallim vara, mitte maja. Ent selleks, et hoida kõige suuremat varandust, on meil vaja nüüdisaegseid meditsiiniasutusi – Tallinna Haiglat,” rõhutas Beškina.