"Ettevalmistused lumelinna ehitamiseks on käinud juba mitu päeva ja nüüd hakkavad arhitekt Andreas Hinojosa kavandatud suurejoonelised skulptuurid oma kuju võtma," rääkis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Laupäeval veel kandiliste lumehunnikute kujul seisnud lumi Tornide väljakul hakkas päeva peale erinevaid kujusid võtma. Vastlapäevaks muudetakse lumehunnikud aga Maarjamäe lossiks, Paksuks Margareetaks ja isegi pillideks.
Viiuli ehitamist selgitas skulptor Elo Liiv lahti nii: “Kesklinn tellis sellise viiuli. Lapsed ronivad trepist üles ja siis teiselt poolt alla. Tellis Kunstiakadeemialt siis joonised – need on arhitektijoonised, mida me natuke tuunime, et lapsed trepist alla ei kuku ja siis teeme lihtsalt, viime ellu.”
Lumelinna ehitamiselgi kasutatakse tavalise ehitaja tööriista – nivelliiri. “Maapind on natuke ebaühtlane ja siis on tore saada jooned ja suured pinnad paika, siis saabki tööle hakata. Esimene vabatahtlik pritsikomando tuleb kell kuus juba. Selleks ajaks proovime astmed valmis saada. Selleks, et liud ja astmed vastu peaksid, on vaja neid mitu korda kasta, külmutada ja riivida ja taas kasta,” selgitas töö edasist kulgu Elo Liiv.
“Siit tuleb Paks Margareta, kus saab liugu lasta,” kõneles üks lumelinnaku ehitajatest Gloria, “Sinna sisse saab varju ka minna, et vaadata, mida teised sõbrad ja sõbrannad teevad.”
Lisaks viiulile kerkib lumelinna veel üks pill. “Sellest tuleb kandlekujuline liuväli. Kannel on ühe külje peal püsti niimoodi, et ühest otsast saab väikest treppi mööda üles minna ja siis teiselt poolt kaart pidi alla lasta,” annab seletust kandle väljaehitaja Leena Kuutma.
“Lumelinna tulid rajama viis tiimi skulptor Elo Liivi juhendamisel. Nende käe all saavad kuju lumest viiul, Tallinna tornid ja muud põnevad lumeskulptuurid. Enamasti sobivad need ka ideaalselt liumäeks, mida saab juba peatsel vastlapäeval ära proovida,” selgitas Haukanõmm.
Lumelinna kavandatud skulptuurid sümboliseerivad mitmeid tähtpäevi veebruaris: vabariigi aastapäeva, vastlapäeva ning Tallinna kandideerimist UNESCO muusikalinnaks. Nii võib lumelinnast avastada lisaks muusikainstrumentidele ka Tallinnas tuntud rajatisi. Mõne skulptuuri kõrgus ületab kolm meetrit ja laius kaheksa meetrit.
Tornide väljakule on lumelinna tarvis veetud ligikaudu 160 kuupmeetrit puhast lund, mida koguti jää puhastamisel jäähallist ja katustelt. Et anda skulptuuridele viimane lihv ja liulaskmiseks vajalik tugevus, kasutatakse ära ka enam kui paarkümmend tonni vett. Selle toimetavad kohale Tõdva vabatahtlikud päästjad.
Kui pühapäeval saavad huvilised jälgida lumelinna ehitustöid, siis öine ja esmaspäevane külm peab skulptuuridele vajaliku tugevuse andma, et need hiljemalt teisipäeva õhtupoolikuks valmiksid ja vastlaliule vastu peaksid.
