"Kui kokkuvõttes kasvab ettevõtte efektiivsus ja tootlikkus ning vee puhtus on kindel, siis võidab eelkõige linna elanik," ütles linnapea Mihhail Kõlvart, kes volikogus vee-ettevõtte enamuse linnale tagasiostmist põhjendas.
Viimasel volikogu istungil oli arutlusel Tallinna Vee aktsiate ost, mille kohta esitasid mitmed linnavolinikud eri küsimusi.
Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku ülalpidamine ja vastavate teenuste pakkumine on linnapea sõnul omavalitsuse otsene kohustus. Omavalitsus vastutab igal juhul avalike teenuste eest, sest nii on paika pannud seadus.
Omandatud kontrollpakett annab linnale võimaluse mõjutada ettevõtte strateegilisi otsuseid. “Me näeme juba praegu jätkuvat vajadust rohkem investeerida vee- ja kanalisatsioonivõrgu uuendamise tempo tõstmisesse, lisaks on võimalik vähendada ettevõtte ökoloogilist jalajälge, ja linnakeskkonnas näeme, et on päris suur arenguvõimalus digitaliseerimise suunas,” lausus linnapea. “Siin võidab ka lõpptarbija, sest teenust on võimalik muuta mugavamaks, sealhulgas kauglugejate paigaldamise abil. Ja sellega saab tulevikuperspektiivis saavutada väiksema veekao.”
Kõlvarti hinnangul on võimalik ka eri tehnoloogiate ühendamine, sest linna partner Utilitas arendab juba praegu kaugküttevõrku. “On terve hulk võimalusi, kuidas arendada kaht teenust koos, rääkimata sellest, et tulevikus on võimalus reovee kollektorites kasutada rohkem soojuspumpasid,” lausus ta. “Päris perspektiivne valdkond on ka biometaani tootmine. Kui kokkuvõttes kasvab ettevõtte efektiivsus ja tootlikkus ning samas on vee puhtus kindel, siis võidab eelkõige linna elanik.”
Kulude kokkuhoid
Kristen Michal (Reformierakond) tundis muret, kas linnapea jutt tulevikus vaja minevatest investeeringutest tähendab ka viie või kümne aasta plaanis hinnakasvu. “Investeeringud ei tähenda alati hinnatõusu sel lihtsal põhjusel, et need võivad tähendada ka kulude optimeerimist,” kinnitas Kõlvart. “See omakorda tähendab, et siin ei teki pikemas perspektiivis kulu, vaid vastupidi, tulu. Keegi ei suuda praegu täpselt ennustada, mis saab 5-10 aasta pärast. Minu vastus oleks spekuleerimine, kui ma ütleks, et järgmise kümne aasta jooksul vee hind kindlasti ei tõuse või kindlasti tõuseb. Konkurentsiamet vaatab läbi iga taotluse ja otsustab, kas hinnamuutus on võimalik või mitte, aga see ei toimu automaatselt. Nii linn kui ka linna partner leppisid omavahel kokku, et hinnatõusu lähiaastatel ei tule.”
Toomas Kruusimägi (Reformierakond) jätkas eelmise küsija tuules. “Kulude optimeerimine toimub tavaliselt millegi kulul,” väitis ta. “Ehk siis mis teenused jäävad tegemata?”
“Tegevuse optimeerimine ei tähenda, et mingi teenus nüüd jääb ära või keegi saab vähem vett,” vastas Kõlvart. “Vastupidi – kvaliteet paraneb ja saab ka kulusid kokku hoida, kui vee- ja kanalisatsioonivõrke ja kaugkütte võrke saab ühiselt ülal pidada ja hooldada.”
Nii Mart Luik (Isamaa) kui ka Argo Luude (pildil, EKRE) tundsid huvi, mida linlased selle 50 miljoni eest vastu saavad, mis kulub Tallinna Vee aktsiate tagasi ostmisele. Mõlema küsija hinnangul oli tegu liiga suure ja tarbetu investeeringuga.
Tallinna Vee aktsiate omandamise hinda ei pea Kõlvart kalliks: “Tavapäraselt makstakse infrastruktuuri ettevõtete kontrollpakettide eest 25-30% preemiat üle börsihinna.”
Õiglane summa
Luude läks oma arvutustega pisut rappa, kui tõi sõnavõtus nimekirja objektidest, mida Tallinna Vee aktsiate ostmise eest oleks saanud rajada või uuendada. “Viiskümmend miljonit on ju tegelikult väga suur raha,” lausus ta. “Selle eest saaks korda teha näiteks kakskümmend lasteaeda, pool Tallinna haiglat saaks valmis ehitada,” leidis ta.
Linnapea selgitas, et paraku on nimetatud oluliste objektide puhul ehitushinnad siiski teistsugused. “Viiekümne miljoni eest ei ole võimalik ehitada poolt Tallinna haiglat, selle raha eest ei ole võimalik isegi kümnendikku haiglast valmis ehitada, samuti ei ole selle raha eest võimalik renoveerida kahtkümmet lasteaeda,” loetles ta.
Priidu Pärna (Isamaa) heitis linnapeale ette, et volikogu ei ole saanud tutvuda Tallinna Vee aktsiate ostmise lepinguga.
“Seaduse järgi ei ole ette nähtud volikogu menetluse puhul lepingutingimuste arutelu,” vastas linnapea. “Tegemist on börsiettevõttega ja iga informatsioon börsiettevõtte kohta on väga tundlik. On selline mõiste nagu ärisaladus, ja selline mõiste kehtib ka avaliku sektori ettevõtete puhul. Lepingu sisu on ärisaladus ja seda me laiemale ringile kahjus tutvustada ei saa.”
Ülle Rajasalu (Reformierakond) küsis, kas linn kavatseb tarbijatele kompenseerida kõrgemat veehinda, mida United Utilities on aastate jooksul nõudnud. Nimelt nõudis veefirma senine omanik Tallinna tarbijatelt, ka firmadelt, aastaid turuhinnast kõrgemat hinda. “Vee hind Tallinna linnas on võrreldes teiste omavalitsustega kindlasti üks madalamaid,” vastas linnapea. “Mina tean, et vee hind on kõrgem nii Tartus, Narvas, Pärnus, Võrus kui Paides, rääkimata sellest, et on ka selliseid omavalitsusi, kus see hind on kolm korda kõrgem kui Tallinna linnas. Juriidiliste isikutelt on praegu esitatud pretensioone, aga neid saab lahendada ainult kohus. Kui otsus ütleb, et peame nendele firmadele kompensatsiooni maksma, siis selleks on ka ettevõtetele vajalike reserv olemas.”
