"Tänavused erakorralised olud nõudsid vanade kuuskedega tegelemisel nutikamat lähenemist kui seni, mil jõulukuused on põletatud meelelahutuseks avalikult suures lõkkes. Nii sündis seekord idee, et kokku kogutud vanadest jõulupuudest tehakse puiduhake," sõnas Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe.
Igal aastal pöörduvad inimesed linnaosavalitsusse küsimusega, mida teha pühadeks tuppa toodud jõulukuusega. Linnaosavalitsus on tulnud elanikele appi, kogudes vanad jõulukuused kokku, ja nii ka tänavu. Tänavused erakorralised olud nõudsid vanade kuuskedega tegelemisel nutikamat lähenemist kui seni, mil jõulukuused on põletatud meelelahutuseks avalikult suures lõkkes. Nii sündis seekord idee, et kokku kogutud vanadest jõulupuudest tehakse puiduhake, mille energiakontsern Utilitas kasutab tallinlaste kodude kütmiseks ja elektri tootmiseks. Kampaania sai pealkirjaks hüüdlause “Anname vanale jõulukuusele uue energia!”. Otsustasime, et Utilitas saab oma elektri ja soojuse koostootmisjaamades ära kasutada kogu kütuses oleva energia. See on selge sõnum, et linna jaoks on roheline elukeskkond prioriteet, sest kasutegur on suur ja kõik jäägid kasutatakse lõpuni ära.
Hariv ja huvitav
Sellega piirab Utilitas fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Biokütuse kasutamine ning investeeringud Tallinna soojustorustikku ja tootmisseadmetesse võimaldavad Utilitasel toota ja jaotada energiat efektiivselt ning seejuures taskukohase hinnaga. Tegelikult on see kõik ju hariv ja huvitav, kuidas soojuse ja valguse näol vana jõulukuusk inimeste kodudesse tagasi jõuab.
Kristiine katlamaja asub Marja tänaval. Utilitase kliendid on korter- ja eramajad, koolid ja lasteaiad, büroohooned ja riigiasutused, spordihallid ja ujulad, kaubanduskeskused ja hotellid, samuti haiglad ja sotsiaalasutused. Kui 2008. aastal toodeti Tallinnas kogu energia sajaprotsendiliselt fossiilkütustest, siis eelmisel aastal toodeti 73% Tallinna klientide tarbitud soojusest koostootmisjaamades biomassist ja olmeprügist. Järgmise sammuna arendab Utilitas kütusevabasid päikese- ja tuuleenergia võimalusi ja on seadnud eesmärgiks saada 2030. aastaks kliimaneutraalseks.
Väiksem jalajälg loodusele
CO2 jalajälje piiramisel on olnud kaugküttel märkimisväärne roll. Hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, edendab kliimasõbralikku energiatootmist ning aitab vähendada CO2 heite paiskumist atmosfääri. Kokkuvõttes on kaugküte tänapäevane, efektiivne ja keskkonnasõbralik ning sobiv lahendus tiheasustusega piirkondade soojusega varustamiseks. Kaasaegne kaugküte on linnades turvalisem ja rohelisem kütteviis. Lisaks on olemas pikaajalisem plaan, et Eestis oleks võimalik 2030. aastaks sajaprotsendiliselt üle minna taastuvale energiale elektri- ja soojusmajanduses.
Kümnest kogumispunktist Kristiines saadi kokku rekordarv vanu jõulukuuski. Pärast hakkimist lähevad vanad jõulukuused koostootmisjaamadesse, kus neist saab roheline elektri- ja soojusenergia. Ma loodan, et sellel kampaanial oli laiemalt hariv ning silmaringi laiendav tulemus, sest paljud meist ei mõtle iga päev, kuidas korteris radiaatorid ja tuba soojaks saavad. Lisaks aitas see rohkem teadvustada puidu väärtust, ehk tulevikus ei leia me vanu jõulukuuski kohtadest, kus need ei peaks olema, nt veel kevadelgi kurvalt vedelemas prügikastide kõrval või haljasaladel. Tallinna jõudmine Euroopa rohelise pealinna tiitli finaali, selles protsessis aastate jooksul osalemine ja saadud positiivne tagasiside on kindlasti innustanud linna jätkama rohepöörde eestvedajana Eestis.
