"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
TERIK: Vajame ringraudteed, sest läbi Tallinna vuravad kütusetsisternid on ohtlikud (0)
15. veebruar 2021
Mats Õun

"Ringraudtee valmimine lubaks anda kesklinna sobimatutele Ülemiste ja Kopli kaubajaamadele uue funktsiooni. Samuti toetaks see Paldiski-suunalise kaubarongiliikluse väljaviimist Tallinna kesklinnast," sõnas Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. 

Kui inimestelt küsida, millist linna nad soovivad, siis on märksõnadeks roheline ja turvaline keskkond, kus on mugav ning kiire transport. Neid soove peavad arvestama poliitikud nii linnas kui riigis, kutsudes ellu muudatusi ning algatades suuri projekte. Üks suur taristuprojekt, mis Tallinna ja selle lähivaldade jaoks selles kontekstis olulisi muudatusi toob, on ringraudtee.

Suletud alad mõnusateks paikadeks

Kaubarongiliikluse väljaviimine Tallinna kesklinnast ja naabrite parem raudteeühendus pealinnaga muudab linna turvalisemaks ning toob puhtama keskkonna.

Kesklinnast läheksid välja ohtlikud veosed. Parem reisirongiliiklus aga vähendaks autode hulka, ummikuid ja tooks puhtama õhu. Seetõttu on oluline, et Tallinna ringraudtee rajamise plaanidega edasi minnakse ja kunagi raudtee kindlasti valmis ehitatakse.

Iseenesest pole idee ringraudteest midagi uut. Taristut puudutavates arengudokumentides on seda plaani käsitletud üle paarikümne aasta. Kuigi viimastel aastatel on tulnud ministeeriumitest vastakaid signaale, leidis mullu augustis riigihalduse minister Jaak Aab, et ringraudteel on perspektiivi ja mõistlik oleks algatada riigi eriplaneering.

Inimeste ja teenuste liikumine ei sõltu omavalitsuste piiridest, seetõttu on valdkondi – näiteks transport ja liikuvus –, kus on vaja laiemat vaadet. Tallinna ringraudtee vajab riigi eriplaneeringut, et omavalitsused saaksid oma üldplaneeringutes sellega juba arvestada ja trassile vajalikud alad valmis mõelda.

Mida ringraudtee valmimine Tallinnale ja tema naabritele tähendaks? Ilmselt me igapäevaselt sellele ei mõtle, aga läbi Tallinna vuravad kütusetsisternid või muud raudteel liikuvad ohtlikud veosed kujutavad tegelikult tõsist ohtu nii loodus- kui ka linnakeskkonnale laiemalt. Pealinna jaoks oleks projekt kindlasti olulise keskkonnaalase tähtsusega. Aga see lubaks ka aastaid inimestele suletud alad muuta mõnusaks paigaks.

Ringraudtee valmimine lubaks anda kesklinna sobimatutele Ülemiste ja Kopli kaubajaamadele uue funktsiooni. Samuti toetaks see Paldiski-suunalise kaubarongiliikluse väljaviimist Tallinna kesklinnast.

Kopli kaubajaam on saamas osaks putukaväilast, kiiresti arenev Ülemiste on aga muutumas oluliseks äri- ja elupiirkonnaks ning kujunemas Eesti väravaks, kuhu on kavandatud rahvusvaheline Rail Baltica reisiterminal.

Ümberistumiseta Paldiskist Ülemistele

Teisalt parandaksid uued ühendused Harjumaa elanike liikumisvõimalusi. Kiired ja mugavad rongid meeldivad inimestele. Usun, et ka autoga sõidetaks vähem. Naaberomavalitsustes elavad inimesed saaksid rongiga kiirest ja mugavalt Tallinna tööle või kooli. Isikliku autoga sõitmise vähenemine pole aga mitte ainult ühe omavalitsuse, vaid laiem keskkonnaalane eesmärk. See tähendaks Tallinnale vähem ummikuid ja puhtamat õhku.

Näiteks Paldiskist saaks tulevikus ilma ümberistumisteta rongiga Ülemistele, kas Rail Baltica terminali või lennujaama, või hoopis Ülemiste linnakusse tööle. Või Haapsalust? See on aja küsimus, kui rong taas mudapealinna käima hakkab!

Praeguseks on  erinevad arutelud ja asjaosaliste koostöö jõudnud etappi, kus võivad avaneda reaalsed võimalused alustada lähiajal raudtee rajamise võimalust tagava riigi eriplaneeringu koostamist.

Juba varem on andnud rida omavalitsusi ning ettevõtteid nõusoleku selle koostamisel osalemiseks aastatel 2022-2028. Tallinn näiteks 675 000 euro ulatuses. Mõni nädal tagasi otsustas ka Harjumaa omavalitsuste liidu volikogu liidu osalemise selle planeeringu kaasrahastamisel 200 000 euro ulatuses.

Viimane aeg on Tallinna ringraudtee rajamise osas järgmine samm astuda. Väär oleks mõelda, et milleks sellele aega ja raha kulutada, kui praegu pole veel täpselt teada, millal selle ehitamiseni jõutakse. Vastupidi, pigem on rohkem vaja suuremaid ja pikaajalisemaid visioone.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.