Lumelinna kerkivad Maarjamäe loss ja Paks Margareeta, aga ka vastlakukkel ning Tallinna muusikalinnaks kandideerimist sümboliseerivad viiul ja kannel.

Nädalavahetusel algas Tornide väljakul ehitustegevus ning vastlapäevaks kerkib sinna suurejooneliste skulptuuridega lumelinn – kokku ehitatakse viis kuju, mis tähistavad Eesti ja Tallinna jaoks olulisi maamärke.

Kesklinna vanem Monika Haukanõmm ütles, et väljakule kavandatud lumeskulptuurid pole valitud juhuslikult. “Kuna veebruar on Eesti sünnipäevakuu ja 16. veebruar vastlapäev, siis on see olnud ka meie inspiratsiooniallikaks,” lausus ta. “Lumelinna kerkivad Maarjamäe loss ja Paks Margareeta, aga ka Tallinna UNESCO muusikalinnaks kandideerimist sümboliseerivad viiul ja kannel ning rahvakalendri tähtpäeva tähistav vastlakukkel.”

Vastlaliug kukli tipust

Skulptuuride autor on noor arhitekt Andreas Hinojosa. “Õpin EKA-s arhitektuuri, seega on huvitav näha, kuidas enda kavandatud skulptuurid jõuavad linnakeskkonda,” lausus ta. Hinosoja Maarjamäe lossi lumeskulptuur pidi kerkima kaks aastat tagasi filmimuuseumi juurde, kuid tunamullu said lumi ja talv enne otsa ning idee jäi teoks tegemata. “Mõtlesime ka lumest raekoja peale, aga kuna Maarjamäe loss oli juba tehniliselt olemas ja sinna saab rohkem funktsioone lisada, siis otsustasime lossi kasuks,” rääkis arhitekt.

Haukanõmm ütles, et kui varasematel aastatel on Tallinna suurim lumelinn laiunud ümber Snelli tiigi, siis sel talvel käib tiigi puhastamine ja seal pole piisavalt ruumi. “Tornide väljak on lumelinnakule täiuslik koht, eriti kui mõtleme selle peale, et see asubki vanalinna müüri ääres ja Paks Margareeta on sealt vaid mõnesaja meetri kaugusel,” lisas ta.

Hinojosa sõnul on Paks Margareeta linnamüürilik teos, mis sobib suurepäraselt olemasolevate tornide kõrvale. “Algne idee oli, et torni saab ka sisse minna, aga paraku kaasneb lumest ehitistega alati varinguoht ja seal on ka omad tehnilised probleemid, mida me ei ole võimelised ette ennustama, nii et pidime ehitamisel arvestama, et poleks mingeid tunneleid ega läbikäike, mis võivad osutuda ohtlikuks.”

Skulptuurid pole üksnes imetlemiseks, vaid seal saab ka ronida ja liugu lasta

Skulptuurid pole üksnes imetlemiseks, vaid seal saab ka ronida ja liugu lasta. “Mis oleks üks lumelinn ilma liu laskmiseta,” märkis Haukanõmm. “Need skulptuurid ei ole ainult vaatamiseks, vaid kindlasti mõeldud ka selleks, et lapsed ja kõik lapsemeelsemad, kes on julgemad, saaksid üles ronida ja alla lasta. Kuna me soovime lumelinna avada vastlapäeval, siis üks vastlaliug Paksu Margareeta tornist või vastlakukli tipust oleks ju päris tore! Ühelt poolt ütleme inimestele, et olge kodus, ärge minge kuskile ja ärge saage kokku. Aga soovitatakse ju olla õues ja looduses ning siis tuleb ka pakkuda inimestele neid positiivseid elamusi. Sellepärast me seda kõike teemegi, et tänada inimesi selle eest, et nad on olnud kannatlikud ja vastu pidanud.”

Haukanõmm ütles, et kui tavaliselt kaasatakse lumelinna ehitusse koolilapsi ja vabatahtlikke, siis sel aastal ei saa kutsuda rahvast kokku lumelinna ehitama. “Kuna tegu on arhitekti loodud joonistega ja nõudlike skulptuuridega, siis toimub ehitamine professionaalide juhendamisel ja tellitud meeskonnaga. Need skulptuurid on ka oma mõõtmetelt päris suured – poolteist-kaks meetrit laiad ja kuni kolm meetrit pikad ning mõned on ka mitu meetrit kõrged. See tähendab, et ehitajatel peavad olema kogemused. Ja ühe päevaga see linn ei valmi.”

Linnaosavanem lisas, et kuna ilma mõjutada ei saa, tuleb lumelinna rajamisel olla kiire ja paindlik. “Et jää ja lumi meie soovidega ei arvesta ning määrustele ja paragrahvidele kuigivõrd ei allu, peame tegema plaane väga kiiresti ning muutuvates oludes. Kuid keerulised olud ei tohi olla ettekäändeks, et midagi tegemata jätta. Tõsi küll – sellise jooksva planeerimisega kaasneb olukord, et detailid täpsustuvad sageli töö käigus ja me ei saa anda igal hetkel lõplikke ja põhjapanevaid vastuseid. Nii nagu jääskulptuuride säilivusaeg sõltub ilmaoludest, oleme ka lumelinna käivitanud nii, et teeme ühel ajal kõiki ettevalmistusi, mis samal ajal üksteisest sõltuvad. Nii et tervikpilt võib homme olla juba veidi teistsugune kui täna.”

Hinojosa selgitas, et suure skulptuuri tegemise kogemust tal praegu veel pole. “Aga lumelinnaku peal on hea sellist asja treenida – lumi on tänuväärne materjal selle poolest, et seda on lihtne vormida ja lumest on võimalik nikerdada igasuguseid asju,” selgitas ta. “Negatiivne pool on muidugi see, et lumeehitised pole varisemiskindlad ja ka lume tihedust on praeguste ilmadega üsna raske kokku saada, aga vee pritsimine lahendab selle mure. Lumi on selline puhas, valge materjal – esteetiliselt hästi tore!”

Puhas lumi uisuplatsidelt

Kuigi ehitusplatsile võõraid ei lubata, saavad uudistajad linna kerkimist kaugemalt jälgida.  

Kui linlane võib arvata, et lumelinna ehitamisel saab kasutada lund, mis igal ööl Tallinna tänavatelt veoautodega ära veetakse, siis nii see pole. Lumi peab olema puhas – see ei tohi olla saastunud soolaga ega sisaldada mustust või prügi. Kesklinna vanema sõnul veeti lumi Tornide väljakule linna liuväljadelt.

Hinojosa ütles, et lapsena käis ta ikka koos perega Snelli tiigi juures olevas lumelinnas. “Seal oli alati hästi tore, mäletan, et olid põnevad skulptuurid ja palju kohti, kuhu sai sisse pugeda,” lausus ta.

Lumelinna ehituseks kulub kuus koormat jäähalli lund

• Kesklinna siseteedelt välja veetud sadu veoautokoormaid lund lumelinna ei tooda. Tuuakse hoopis 100 m3 ehk kuus koormatäit jäähalli puhastamisel kogutud lund, et see oleks võimalikult puhas.

• Kui tavaliselt on lumelinna ehitusel olnud probleemiks liiga soe ilm, siis seekord tekitab muret liigne külm. Kui ehitada 5-8 tundi päevas ja kasutada seejuures vett, on vaja vahepeal käsi soojendada. Kui on 15-20 külmakraadi, võib inimesel tekkida juba külmakahjustusi. Umbes kümme miinuskraadi oleks sobiv temperatuur.

• Lumelinna jäämine Tornide väljakule sõltub suuresti sellest, mida teeb ilm ja kui hoolikad on kasutajad – heaperemehelik hoidmine pikendab kindlasti linnaku eluiga.