"Senaator, kes sa ka ei oleks, selle ukse ees pead sa jätma kõrvale kõik eraelu tõkked ja takistused, sõpruse, poolehoiu, allutama oma isiku kogukonna huvidele, sest nii nagu sina mõistad kohut õiglaselt või ebaõiglaselt, mõistetakse kohut sinu üle viimsel kohtupäeval," on kirjas tekstitahvlil Raekoja seinal aastast 1651.
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa rääkis 14. veebruaril Heeroldi juttudes, et Tallinna raehärrad tegid keskajal oma tööd ühiskondliku töö korras.
Lisaks manitsustahvlile on siin ka linna vapid, mis viitavad linna esinduslikkusele ja võimukusele. Seintel on ka Saalomoni loole pühendatud piltvaibad, mis peaksid kodanikes tekitama lootust, et Tallinna linna valitsetakse sama targalt, nagu tegi seda kunagi Saalomon oma riigis, ja see viib linna õitsengule.
Kuidas kasutati raesaali keskajal ja mille poolest see erines praegusest? Mõned mööbliesemed on säilinud tänini: riiulid, kapid, kus hoiti dokumente, lauanõusid ning jooginõusid, sest ruumi kasutati nii kohtumõistmise kui ka ametlike arutelude jaoks, aga raehärrad einetasid ja lõunatasid ning ka pidasid pidusid ja korraldasid ka vastuvõtte. Üks pink oli raehärradele, bürgermeistritele oli mõeldud teine pink.
Keskaja inimesed armastasid oma argipäevase tegevuse toetamiseks sümboleid ja allegooriaid. Raehärrade pingi ülemisel korjul on viis ümmargust medaljoni, millelt vaatavad vastu olulisemad tegelased kristlikust Pantheonist.
Korju on liigendatud seitsmeks tahvliks, kuni 18. sajandini oli komme, et ametis oli korraga seitse raehärrat ja kaks bürgermeistrit, aga kokku oli raehärrasid siiski 14 ja bürgermeistreid neli. Pool neist olid ühe aasta ametis ja teine pool ajas oma elu- ja äriasju. Nad olid kõik kaupmehed, Suurgildi liikmed — see oli niisugune komme, et linna valitsesid rahvusvahelise kaubandusega tegelevad isikud. Järgmisel aastal need isikud vahetusid. Toona oli linnas tõeline omavalitsus, palka selle töö eest ei makstud. Palka sai ainult sekretär ning hiljem, 16. sajandil võeti ametisse ka jurist ehk sündikus.
Kuna kohtumõistmisel tuli kokku puutuda hea ja halvaga ning vooruste ja pahedega, siis sedasama ütleb meile ka müstiline dekoor ruumis. Raehärrade pingil on ühelt poolt mehe tugevus ja teiselt poolt mehe nõrkus — mehe nõrkus on eriti armastusasjades. Siin asub ka kõige vanem armastuseteemaline skulptuur Eestis. Skulptuur on pärit 14. sajandi lõpust ning kujutab kelti päritolu Tristani ja Isolde armastuslugu.
Mehe jõud on nii tema vapruses kui ka musklites ning siin ongi Vana Testamendi tegelane Samson, kes on haaranud lõvi lõugadest ja rebib selle lõvi lihtsalt puruks, sealjuures on lõvi ebaanatoomiliselt kujutatud. Kui ta paneks lõuad kokku, siis alumine lõug ei suudaks katta ülemist. Samuti on mees üsna pulkjalgne ning vaatab lõvist mööda, nii et ta ei võta seda tegevust üldse tõsiselt — kõik see käib talle nagu käkitegu.
Bürgermeistrite pingil on veel üks oluline sümbol, nimelt roosi kujutis. See on pärit vanast Rooma asjaajamise kombest: kui arutati midagi, siis oli laua kohale riputatud roos või pandud see vaasi. Selle kohta öeldi sub rosa ehk roosi all — kõik, mis seal räägiti pidi jääma saladusse, see ei kuulunud avaldamisele.
Kui vaadata seinal olevasse kappi, näeb toredaid hõbedasi veinikanne 17. sajandist. Nende kohalolek viitab sellele, et tõsiste asjaajamiste kõrval nauditi elu, avastati ennast heade jookidega, manustati häid toidupalu. Kui oleme raesaalis, siis võime mõelda, et mis kõik siin võis juhtuda, aga seda mäletaks ainult Vana Toomas, kui ta oleks saanud neid kohtumisi salvestada.
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millise kuninganna võib leida raesaali kambrist
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas pildipiibel asendas meie esivanematele aabitsat
VIDEO! Heeroldi jutud: Püha Vaimu kirik on linlastele lohutust pakkunud üle 400 aasta
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, milliseid aardeid peidab antiigiäri varasalv
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus
VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid?
VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri
VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav
