"Kuna invatranspordi teenus on spetsiaalteenus, siis on ta suhteliselt kallis ja linna toetus on väga oluline," sõnas MTÜ Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu juhatuse liige Villu Urban.
Abilinnapea Betina Beškina sõnul tuleb inimestel linna pakutavate sotsiaaltranspordi võimaluste kasutamiseks pöörduda linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna poole, mis korraldab kõik nii abivajaduse hindamisest kuni transpordi organiseerimiseni.
“Tavaliselt on puuetega inimesed seoses oma muredega juba pöördunud linnaosavalitsusse, et saada teisi toetusi ja teenuseid. Kui nad seda teinud pole, siis on neil hea võimalus pöörduda linnaosavalitsusse, mis organiseerib abivajaduse hindamise,” selgitas abilinnapea.
“Sotsiaaltransporti on kolme liiki: on liinivedu, see on mõeldud puuetega lastele ja täiskasvanutele, selleks, et jõuda lasteaeda, kooli või töö juurde ja sealt koju. See on tasuta teenus. Lisaks on juhuvedu, mis eeldab seda, et inimene planeerib 4 päeva ette. See on ka tasuta, 12 korda aastas ja kuni 4 korda kuus. Seda teenust saab kasutada ka siis, kui on soov minna Tallinnast väljapoole, näiteks rehabilitatsiooni Haapsalusse.”
Teenus uksest ukseni
Sellise “uksest ukseni” teenuse puhul, millega on vaja liikuda väljapoole Tallinna, on Beškina sõnul omaosalustasu 13 senti kilomeetri pealt.
“Kolmas liik on taksoveoteenus, see on mõeldud raske ja sügava nägemis- või liikumispuudega inimestele ja see on kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Seda teostab riigihanke võitnud Tulika Takso. Taksoarvest veerand on omaosalustasu ja ülejäänud summa maksab linn. Kuus on linna poolt tagatud 190 eurot ühe kasutaja jaoks.”
Ka need vanurid, kellel ei ole otseselt mingit puuet, aga east tingituna on raske liikuda, ei pea samuti oma murega üksi jääma, sest linn üritab omalt poolt abistada kõiki abi vajavaid inimesi.
“Kui inimesel on abi vaja ja kui ei ole lähedasi või kedagi, kes saaksid teda näiteks arsti juurde viia, siis võib muidugi pöörduda linnaosavalitsuse poole, kes aitab seda korraldada,” lausus ta.
Teenust vajab ligi 1600 inimest
Tallinnas on keskeltläbi 1600 inimest, kes kasutavad invataksoteenust. Puudega inimesele on see tihtilugu ainus võimalus liikumiseks vajalikku sihtkohta. Sotsiaaltranspordi kasutamise kompenseerib osaliselt linn.
Villu Urban sattus ratastooli ebaõnnestunud vettehüppe tagajärjel paarkümmend aastat tagasi. Villu teeb trenni, sõidab ise autoga ja saab ilma
abistajata üldjuhul ise hakkama. Tallinna linna poolt pakutavat sotsiaaltransporditeenust kasutab umbes korra või kaks kuus. Tema sõnul on täiesti normaalne, et puudega inimene ajab oma asju ikka ise.
“Teinekord on väga hädasti vaja, kui ei ole spetsiaaltransporti – kui mul oma auto läheb remonti, on lennukile vaja minna või siis arsti juurde. Kui ma tean, et on vaja mitu päeva haiglas sees olla, siis ma ei taha oma autoga minna. Tavataksoga on ikka keerulisem minna,” sõnas MTÜ Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu juhatuse liige Villu Urban.
