"Olen veendunud, et Eesti huvides on endiselt see, et Eesti ja Venemaa ratifitseerivad allkirjastatud piirilepingu ning ametisolev Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma," sõnas välisminister Eva-Maria Liimets riigikogu ees.
Välisminister Eva-Maria Liimets tegi teisipäeval riigikogus Eesti välispoliitikaarutelul ettekande, milles andis ülevaate Eesti välispoliitika tänavustest peamistest tegevussuundadest.
Minister tõi ettekandes välja, et tänane valitsus toetab piirilepingu sõlmimist Venemaaga, kuna sel on Eesti julgeolekule positiivne mõju. “See aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning sätestab võimalikke arusaamatusi ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal, nagu seda on riikide riiklikud territooriumid,” sõnas Liimets. “Selgelt paikapandud ja mahamärgitud piir on seega oluline julgeolekut kindlustav faktor,” lisas ta.
Arvestades rahvusvahelise julgeolekuolukorra pingestumist, on tänavu Eesti välispoliitika keskmes julgeolekuküsimused. “Peame oma välispoliitikas pingutama, et läänemaailm säiliks ühtse ja teovõimelisena ning et Eesti kuuluks mööndusteta selle poliitilisse tuumikusse. On oluline, et oma välispoliitilises tegevuses kaitseksime aktiivselt kehtivat maailmakorda,” ütles välisminister Liimets.
Inimõiguste rikkumine Venemaal on murettekitav
Välisministri sõnul ei saa vaadata Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid eraldiseisvalt Venemaa käitumisest rahvusvahelisel areenil. “Loomulikult on meie pikemaajaline huvi olla enda naabri Venemaaga heades suhetes, kuid selleks peab nende poliitika ja käitumine samuti heanaaberlikuks muutuma,” lisas ta.
“Meile teevad muret Vene-poolsed sammud, näiteks Minski lepete mittetäitmine, inimõiguste rikkumised ja endale rahvusvaheliselt võetud kohustuste mittetäitmine Venemaal. Need on ka põhjused, miks me ei saa Venemaaga täna edendada heanaaberlikke suhteid,” sõnas Liimets, kuid lisas, et Venemaa on Eesti naaberriik, mistõttu on mitmeid projekte, mis on meile äärmiselt olulised.
Näiteks on oluline, et jätkuks koostöö Venemaaga piirialadel elanike võimalikult mugavaks liikumiseks üle piiri vastavalt sellele, kui inimestel on näiteks kodukoht ühel pool piiri, kuid hauaplats teisel pool piiri. Samuti on äärmiselt olulised keskkonnaalased projektid. “Näiteks, kui on arendatud reoveepuhastus ühel pool ja teisel pool Peipsi järve sarnaselt, siis sellised koostööprojektid Venemaaga on olulised ja täidavad mõlema poole huvisid, sealjuures kaitsevad keskkonda,” lisas Liimets.
Eesti on suurendanud äridiplomaatia haaret
Eesti on oma äridiplomaatia haaret oluliselt suurendanud. Sel eesmärgil on avatud uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas, lisaks on suurendatud tähelepanu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale ning hiljuti on heaks kiidetud Aafrika-strateegia.
“Iga Eesti saatkond on meie äridiplomaatia esindus, kelle ülesannete hulgas on Eesti ettevõtete toetamine ning meile välisinvesteeringute meelitamine. Oluline eeldus meie äridiplomaatiliseks eduks on Eestis särav kuvand – et meid ainult mitte ei teataks, vaid tuntaks edumeelse, innovatiivse, tegusa ja usaldusväärse ühiskonnana,” sõnas Liimets.
Ka arengukoostöö ja humanitaarabiga seotud tegevused toetavad Eesti välispoliitilisi eesmärke ja tugevdavad meie positiivset mainet. Välisministri sõnul on Eesti prioriteetseteks koostööpartneriteks ka idapartnerlusriigid ehk Ukraina, Gruusia, Moldova ja Valgevene, kuid laiendatakse tegevusi ka Aafrikas. Lisaks on välisministeerium toomas valitsuse lauale ka Aasia strateegia.
Eesti julgeoleku nurgakivi on jätkuvalt Atlandi-ülene suhe
Eesti julgeoleku nurgakivi on jätkuvalt tugev Atlandi-ülene side ja meie liikmesus NATO-s. Välisminister rõhutas, et julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus. “Sellest sõltub liitlassuhte usaldusväärsus. Transatlantilised suhted ei saa aga põhineda ainult rahalisel osalusel, vaid on alati lähtunud huvist kaitsta ühiseid väärtusi, hoida rahu ja säilitada vabadus.”
USA toetuse kõrval on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ka Euroopa enda tugevus, samas ei ole see alternatiiv Atlandi-ülesele koostööle. Eesti toetab üheselt Euroopa Liidu ja NATO koostöö tihendamist. “Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel räägib Eesti aktiivselt kaasa, sest meie huvides on ühel häälel rääkiv, põhimõttekindel, ennast kehtestada suutev liit ja seda ka sellistes keerulistes küsimustes nagu seda on suhted Venemaa ja Hiinaga,” kinnitas Eva-Maria Liimets.
Eesti osaleb aktiivselt ja konstruktiivselt Euroopa Liidu poliitika kujundamises. “Meie enesekehtestamise strateegia Euroopa Liidus on tabavalt sõnastanud Lennart Meri, kes oli veendunud, et selleks peab olema JAH. Mitte passiivne, vaid aktiivne ja nõudlik JAH-sõna. Me peame täpselt teadma, mida me tahame, ning oma otsuseid ja valikuid argumenteeritult põhjendama,” nentis minister.
Minister Liimets kinnitas, et ÜRO Julgeolekunõukogus jätkame nii oma regiooni julgeolekuküsimuste tõstatamist – Ukraina, Valgevene, Venemaa – kui ka aktiivset tegevust kaugemate kriisikolletega. Sellel aastal veab Eesti Julgeolekunõukogu tööd ühe pealäbirääkijana Afganistani rahuprotsessi ja Liibüa relvaembargo teemal. Ta lisas, et mitmepoolses diplomaatias oleme lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele seadnud eesmärgiks taotleda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja kohta.
Liimets kohtub Borrelliga järgmisel nädalal
Eva-Maria Liimets on jõudnud välisminister olla vaid kolm nädalat, kuid tegemist on olnud juba palju. “Olen suhelnud peaaegu kõigi Põhja ja Balti riikide välisministritega ning mitme olulise liitlasriigi välisministriga, viimati näiteks Saksamaa, kuid ka Türgi ja Kreeka kolleegidega. Mitmed kõned on veel töös,” sõnas välisminister.
Liimets on vestelnud ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelliga, kellega on kohtumine kavandatud järgmisesse esmaspäeva.
COVID-19 pandeemia tõttu on olnud ministri tavapärane töö küll piiratud, mistõttu ei ole ta saanud külastada tavapäraselt lähedasi naabreid. Õnnestunud on käia aga Soomes, ning lähipäevil on plaanis visiit Lätti.
“Samuti olen andnud oma panuse juba ja osalenud mitmel rahvusvahelisel arutelul sõnavõttudega näiteks inimõiguste nõukogus, aga ka relvastuskontrollileppe foorumil,” selgitas Liimets, et kolm nädalat on olnud täis mitmeid olulisi arutelusid Eesti jaoks olulistes küsimustes. Eesti seisukohti on ta selgitanud ka koroonapiirangute tõttu peatatud tööjõu vaba rände küsimuste aruteludes.
Minister Liimets kinnitas, et Eesti hoolib oma inimestest kogu maailmas – seda nii konsulaartuge pakkudes kui ka üleilmse eestlaskonnaga sidet hoides. “Üleilmse eestluse programmi üks eesmärkidest on diasporaa kaasamine Eesti arengusse ja ühiskonnaellu. Diasporaa kaasamiseks loome välisministeeriumis erisaadiku koha,” kinnitas Eva- Maria Liimets.
