"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Maris Jesse: veendunud vaktsiinivastaseid on väga vähe (0)
16. veebruar 2021
Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv

"Kõik meie uuringud näitavad, et veendunud vaktsiinivastaseid on väga väike osakaal kogu ühiskonnast. Suur osakaal inimesi soovivad täiesti mõistetavalt rohkem informatsiooni erinevate vaktsiinide ja kõrvalmõjude kohta ning teevad oma otsuse täiendava informatsiooni pealt," ütles terviseala asekantsler Maris Jesse. 

Asekantsler lisas, et neid inimesi, kes otsuse langetamiseks aega võtavad ei saa nimetada kõhklejateks, sest nende inimeste hoiakud on soodsad, aga nad soovivad rohkem infot, mis on uue viiruse ning uute vaktsiinide olukorras täiesti mõistetav. 

“Me ei pea praegu suunama oma energiat suhteliselt väikese osakaaluga vaktsiinivastastega argumenteerimisele, vaid eelkõige pakkuma informatsiooni ja häid vaktsineerimisvõimalusi inimestele, kes soovivad teha oma vaktsineerimisotsust rohkem läbikaalutletult,” lisas Jesse. 

Ka perearst Karmen Jolleri hinnangul pole vaktsiinivastaste probleem Eestis väga suur, sest näha on, et vaktsineerimine on väga populaarne, inimesed on huvitatud ning oskavad lisaküsimusi küsida. Vaktsiinivastastele ei peaks tema sõnul seega tähelepanu pakkuma, sest arstide eesmärk on inimesi võimalikult hästi teavitada, mitte vandenõudele ja valeinformatsioonile jõudu juurde anda. 

Sotsiaalkomisjon arutas vaktsineerimiskava täitmist

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna vaktsineerimiskava täitmist. Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka märkis, et viiruse võitlemise üheks ootamatuks murekohaks on osutunud inimesed, kes kõhklevad, kas lasta end immuniseerida või on sellest sootuks loobunud. 

“Nagu me teame, on meil käsil eesliinitöötajate vaktsineerimine, kellele on lisandunud õpetajate ja eakate vaktsineerimine. Ent kui kuuleme, et inimesed on ärevil, kuna ei ole kindlad vaktsiini kõrvaltoimete puudumises ja ei lase end seetõttu vaktsineerida, siis oleme keerulises olukorras. Kindlasti tuleb meil sel juhul senisest enam suunata jõudu teavitamisele, et kartusi vähendada,” sõnas Kotka. 

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et eelmisel komisjoni avalikul istungil kõne all olnud raskused vaktsiinitarnetes on tänaseks osaliselt lahenemas ja nüüd tuleb kogu jõud suunata sellele, et vaktsiin kiiresti võimalikult paljudeni jõuaks. 

Perearstikeskused tulevad vaktsineerimisega toime

Perearst Karmen Jolleri sõnul on meediasse jõudnud igasuguseid sõnumeid, aga perearstide jaoks on olnud vaktsineerimine nagu eksam. “Leidsime üles kohad, mida saab parandada ja usun, et saame päris hästi hakkama ka tulevikus,” sõnas ta. 

Jolleri sõnul on olnud väiksematel perearstikeskustel mure, kuidas suudetakse suurt hulka inimesi vaktsineerida, kuid Perearstide Selts on käinud külas ka Ida-Virumaa perearstikeskustes, kus jagati oma kogemusi ning seltsil on oma süsteem, kuidas toetada ka väiksemaid tervishoiuasutusi. 

“Ühe inimese vaktsineerimisele kulub maksimaalselt viis minutit, mis tähendab, et suudame päris suure hulga inimesi suhteliselt lühikese aja jooksul ära vaktsineerida. Meie oma perearstikeskuses ei pidanud tegema lisatöötunde, vaid saime hakkama olemasoleva ressursiga,” sõnas Joller ja lisas, et kindlasti on ka väiksemaid perearstikeskusi, kus on keerulisem, kuid sellistes olukordades lähevad suuremad keskused appi neile, kes ei saa ise vaktsineerimisega hakkama. 

Perearstikeskuste sujuva töö tagab Jolleri sõnul see, et oma patsiente juba tuntakse, mistõttu on ka usaldus suurem ning valmidus riskigrupis olevaid inimesi kiiresti mobiliseerida. Näiteks on Jolleri perearstikeskuses olemas ootenimekiri neist, keda dooside ülejäämisel kiiresti teavitada ning vaktsineerima kutsuda. 

Joller paneb südamele kõigile tervishoiuasutustele, kus hakatakse õpetajaid, politsei- ja päästeameti töötajaid vaktsineerima, et inimesi ei tasu liigselt tagant kiirustada. “Alati on olemas inimesi, kes teavad kohe, et tahavad vaktsineerida, aga on olemas ka need inimesed, kes kahtlevad või kõhklevad ja neid on parem mitte kiirustada. Andke registreerimisvõimalusi mitmeid. Meie perearstidega oleme valmis appi tulema kui on vaja infotundi või inimesi õpetada, nende küsimustele ja kahtlustele vastata,” lisas ta.

Astrazeneca vaktsiini saab peagi kasutada ka kodustes tingimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul on mitmelt liikmesorganisatsioonilt kõlanud mure selle kohta, kuidas korraldatakse nende riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine, kes on puude või haiguse tõttu väheliikuvad ehk kodused ja ei saa ise perearstikeskustesse minna. 

Jolleri sõnul on hetkel tava, et sellistes olukordades vaktsineeritakse ära ainult pereliikmed. Kui siiamaani ei ole olnud vaktsiini, mida saab kodus teha, siis AstraZenecaga saab sõita ka koju. Kuna praegu on väga suur vaktsineerimine pooleli, siis on aga keskendutud perearstikeskustes vaktsineerimisele, kus saab paari tunni jooksul vaktsineerida 20-30 inimest. “Praegu eelistame ära vaktsineerida pereliikmed, et riskirühma kuuluv inimene oleks kaitstud. Tulevikus saab rääkida koduõdede või perearstidega, see on individuaalne ja olukorrast lähtuv,” lisas ta. 

Maris Jesse kinnitas, et perearstidele on hetkel teada info, et nende inimeste puhul, kes ei saa ise haiglasse kohale tulla, on soovitatav vaktsineerida tema hooldaja ning seda on juba praktikas sagedasti tehtud. Uuritud on ka võimalusi, kuidas AstraZeneca vaktsiiniga kodus vaktsineerimist korraldada. 

“AstraZeneca vaktsiin pole nii temperatuuritundlik kui Pfizer ja Moderna ning annab ajaraamis pikemad tarnevõimalused. Paraku on ka AstraZeneca vaktsiini puhul hoiatus, et vaktsiini ei tohi raputada ja seega töötame välja täpsed tingimused, kuidas sellega kodus käikudel peab käituma nii, et koju vaktsineerima minnes vaktsiin kahjustada ei saaks,” selgitas Jesse, et sellega läheb veel natuke aega. 

Kui kodus vaktsineerimise plaan käivitub, siis räägitakse suuremate linnade tingimustes läbi ka lahendused. Kantsleri sõnul ollakse peagi valmis Tallinna linna poole pöörduda, et nendes lahendustes läbi rääkida. “Paraku seda nii lihtsalt teha ei saa, et vaktsiiniampullid pannakse kotti ja minnakse vaktsineerima. AstraZeneca on ka natuke liiga õrn selleks, et nii teha,” lisas ta. 

Apteekides vaktsineerimist plaanis pole

Eesti Apteekrite Liit ja Proviisorite Koda on teinud korduvalt ettepanekuid, et vaktsineerimist võiks läbi viia ka apteekides, kus on selle jaoks olemas nii hea kogemus vaktsineerimise korraldamisel kui vajalikud ruumid. Sellist varianti on kasutanud näiteks Iirimaa, Ühendkuningriigid kui ka Prantsusmaa. Jesse sõnul aga apteekides vaktsineerimist ei korraldata.

“Oleme tänulikud apteekritele pakkumise eest nõustada ja julgustada inimesi vaktsineerima. Praegune vaktsineerimise tempo ei ole aga kinni mitte vaktsineerimiskohtade vähesuses või lahtiolekuaegades, vaid praegune vaktsineerimise kiirus on otseselt vaktsiinikoguste puudulikkuse taga ning niipea kui vaktsiinikogused suurenevad, liitub vaktsineerijatega rohkem tervishoiuasutusi,” sõnas Jesse. 

Praeguseks on selge, et vaktsiinidooside suurenemisel on olemas tervishoiuteenuse osutajad, kes vaktsineerimisega liituvad, seega pole hetkel puudust asutuste pindadest, kus vaktsineerida. Vaktsineerimiskoguste suurenemisel on sotsiaalministeeriumi hinnangul mõistlik tekitada suuremaid lahendusi, mis võimaldavad vaktsineerimist korraga veel rohkematele inimestele kui praegu. 

Jesse sõnul võiksid vaktsiinikogused maikuuks olla sellised, et siis hakatakse tegema eraldi hankeid suuremate ajutiste keskuste loomiseks, mis juba saavad vaktsineerimist pakkuda väga paljudele inimestele lühikese aja jooksul. “Riigi vaatest on oluline, et need õed, keda praegu on kasutatud apteekide pinnal gripivastaseks vaktsineerimiseks oleksid pigem haaratud kaasa nendesse suurtesse keskustesse, mitte ükshaaval eraldi apteekidesse. See on käesoleva aasta esimese poolaasta plaan,” sõnas Jesse. 

Riskigruppi kuuluvad vanemaealised saavad vaktsineeritud maikuuks

“Meil on vanuses 70-79 inimesi 111 342 ning oleme kindlad, et kõikide nende inimesteni jõuab vaktsineerimine kahe kuu jooksul. Osadele ei jõuta teha teist doosi, eriti kui vaktsineeritakse AstraZenecaga, mille kahe doosi intervall on kaheksa nädalat. Jälgime sihtrühmade hõlmatust iganädalaselt,” ütles asekantsler, et vanemaealised peaksid saama vaktsineeritu maikuuks ning keegi ei pea muretsema, et neid on äraunustatud. 

Eesti eesmärk on töö- ja tervishoiuminister Tanel Kiige sõnul sarnaselt Euroopa Komisjoni sõnastatule jõuda 70% elanikkonna vaktsineerimiseni käesoleval aastal. “Sinna jõudmine sõltub meie kõigi panustest. Hetkel kehtivas plaanis oleme öelnud, et oktoobri lõpuks tahaks, et oleks vaktsineeritud vähemalt 50% täisealisest elanikkonnast,” lisas ta. 

Haigekassa esindaja andmetel on hetkel suure tähelepanu all hooldekodud ning nende asutuste vaktsineerimismahuga võib rahule jääda, sest ollakse lõpusirgel. 192st üldhooldekogust 175-s on vaktsineerimine vähemalt esimese doosiga lõpetatud ja 61 erihooldekodus on 54-s lõpetatud esimese doosiga. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.