„Kogusime veebruari alguseni elanike arvamusi selle kohta, kuhu ja millistena peaksid uued rattaparklad tulema või kus tuleks neid ajakohastada. Saime ettepanekuid viiest asumiseltsist ja ka üksikisikutelt, kes pakkusid välja ligi 80 erinevat asukohta," rääkis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Kesklinna valitsus on ette võtnud rattaparklate uuendamise ja küsis sobivaimate asukohtade leidmiseks nõu jalgratastel liikuvatelt linlastelt.
“Muuhulgas soovitakse täiendavaid rattahoidjaid tuntud spordirajatiste, nagu Kalevi staadioni juurde, aga samuti ühistranspordipeatustes, parkides ja vanalinnas. Nimetati ka kohti, kus rattahoidjad on juba olemas, aga ei vasta vajadustele. Kaalume kindlasti kõiki ettepanekuid, võttes arvesse rattastrateegiat ning planeeritavaid rattateid ja -radu,“ selgitas Haukanõmm.
Rattahoidjatest tunnevad puudust suurte kortermajade elanikud, seda näiteks Keldrimäel. Rohkem soovitakse rataste hoidmiseks kohti ka rongi- ja taksopeatuste juurde, koolide ja lasteaedade lähikonda, sadamasse, mitmele poole Pärnu mnt, Rävala pst, Sakala ja Tatari tn äärde. Mõnel pool ei vasta rattahoidjad kasutajate vajadustele – need on liiga madalad ega võimalda ratast raamist kinnitada.
Kesklinna valitsus on juba hankinud kolme erineva disainiga rattahoidjaid, aga vajadusel tellitakse neid juurde. Koostöös linna keskkonna- ja kommunaalametiga on kavas viia rattahoidjate paigaldamine lõpule suve alguseks, kui rattahooaeg hoo sisse saab. Suurelamute lähedusse on Tallinnas võimalik rattaparklaid rajada ennekõike korteriühistute endi initsiatiivil ja linna toetusel, kasutades näiteks projekti „Hoovid korda“. Sel aastal saavad korteriühistud projektitoetust taotleda 1. märtsini.
„Rattateede võrgustiku arendamise kõrval aitavad jalgratastega liiklemist pealinnas lihtsustada ka kasutajasõbralikud ja turvalised parklad. Teeme kõik endast oleneva, et need oleksid sobiva tihedusega ja paljudele ratturitele vajalikes kohtades,” ütles Monika Haukanõmm.
