"Arvestades seda, et Venemaa suhtumine oma lähiregiooni ei muutu, ta ei aita kaasa demokraatlike põhimõtete ja vabade valimiste juurdumisele sealsetes riikides, toovad ka järgmised aastad väga tõenäoliselt kaasa uusi kriise, mis põhjustavad nii otseseid kui ka kaudseid julgeolekuriske Eestile ja Euroopale laiemalt," seisab Välisluureameti värskes aastaraamatus.
Peadirektor Mikk Marran ütles kolmapäeval välisluureameti värsket aastaraamatut tutvustades, et Eesti ohupilt ei ole aastaga muutnud – suurimaks ohuks on jätkuvalt Venemaa, kuid sõjalist ohtu sellest suunast välisluureamet ei näe. Lisaks leiab välisluureameti värskes aastaraamatus olulisel määral ära märkimist ka Hiina, mis on tituleeritud samuti üheks suurimaks julgeolekuohuks, vahendab BNS.
Koroonapandeemia ei ole muutnud Venemaa pikaajalisi strateegilisi eesmärke, kuigi on mõnevõrra pärssinud välispoliitika teostamise võimalusi. Venemaa loodab, et koroonapandeemia aitab kaasa rahvusvahelise olukorra multipolariseerumisele ning lääneriikide ühtsuse nõrgenemisele.
“Kremlis usutakse, et pandeemia tõttu pigem kiireneb kahe trendi areng, millele Venemaa ka kaasa aidata püüab – rahvusvahelise olukorra liikumine multipolaarsuse suunas ning lääneriikide mõju kahanemine globaalsel areenil. Venemaa teadvustab endale, et multipolaarsuse suundumus toob kaasa suurema konfliktiohu, kuna tugevneb suurriikide omavaheline konkurents ressursside ja mõjusfääride pärast,” seisab aastaraamatus. Välisluureameti hinnangul peab Venemaa trendi endale kasulikuks, sest näeb multipolaarsuses võimalust oma reaalpoliitilise mänguruumi suurendamiseks ja seda eelkõige lääneriikide arvelt.
Venemaa üritab pandeemiat ära kasutada
“Venemaa juhtkond panustab sellele, et globaalne epideemia sunnib lääneriike keskenduma sisepoliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamisele, tõstab esile populistlikud ja äärmuslikult meelestatud liikumised ning kokkuvõttes vähendab lääneriikide väärtuspõhist ja institutsionaalset ühtsust Omalt poolt on Venemaa valmis nende trendide õhutamiseks õli tulle valama,” kirjutatakse aastaraamatus.
Välisluureameti hinnangul saab seetõttu ka alanud aastal näha Venemaa mõjutustegevuses katseid tekitada ja suurendada lõhesid nii lääneriikide ühiskondades kui ka riikide vahel ja Euroopa Liidu tasandil.
Aastaraamat toob sellise tegevuse näiteks katsed diskrediteerida Lääne koroonavaktsiine. “Laimamisega loodab Venemaa ühelt poolt luua soodsama positsiooni enda vaktsiinidele maailmaturul ning teisalt edendada oma strateegilist ambitsiooni näidata end globaalse jõuna, kes suudab esimesena pakkuda lahenduse COVID-19 kriisile,” kirjutab amet.
“Venemaa kaugem eesmärk EL-i suhtes on jõuda sanktsioonide lõdvendamise või kaotamiseni, seejuures ise järeleandmisi tegemata.”
Aastaraamat märgib, et Venemaa strateegiline prioriteet on tema lähiregioon, kus mõjusfääri hoidmise seisukohalt on kõige olulisemad riigid Ukraina ja Valgevene.
“Arvestades seda, et Venemaa suhtumine oma lähiregiooni ei muutu, ta ei aita kaasa demokraatlike põhimõtete ja vabade valimiste juurdumisele sealsetes riikides, toovad ka järgmised aastad väga tõenäoliselt kaasa uusi kriise, mis põhjustavad nii otseseid kui ka kaudseid julgeolekuriske Eestile ja Euroopale laiemalt,” seisab aastaraamatus.
Õppus toob piirialadele kümneid tuhandeid Venemaa sõjaväelasi
Venemaa viib tänavu Lääne sõjaväeringkonnas läbi traditsioonilise suurõppuse Zapad, mis toob Balti riikide piiride lähedusse kümneid tuhandeid sõjaväelasi.
Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ütles kolmapäeval ameti värsket aastaraamatut tutvustades, et Eesti ohupilt ei ole aastaga muutnud, suurimaks ohuks on jätkuvalt Venemaa, kuid sõjalist ohtu sellest suunast välisluureamet ei näe.
Kõneledes Venemaa relvajõududest sõnas Marran, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa relvajõud praegu kõige paremas seisus. Ka pole ühtegi märki sellest, et Venemaa oleks muutnud oma relvajõudude pikaaegset strateegiat: suurendada valmisolekut täiemõõtmeliseks vastasseisuks NATO-ga.
“Endiselt on näha, et selles vallas on Venemaale esmatähtis regionaalse jõuülekaalu suurendamine, seda nii vägede kohaloleku võtmes kui ka rakettrelvastuse moderniseerimisel ja paigutamisel,” seisab aastaraamatus.
Tänavu on oodata järjekordset suurõppust Euroopa suunal. Õppusel Zapad 2021 harjutatakse tavapäraselt sõda NATO-ga Läänemere regioonis. Marran ütles ajakirjanikele, et õppusel Zapad harjutatakse ka Balti riikide äralõikamist NATO-st. Õppuse raames koondab Venemaa Balti riikide piiride äärde kümneid tuhandeid sõjaväelasi. Marrani sõnul viiakse harjutusi läbi ka polügoonidel, mis jäävad 100-200 kilomeetri kaugusele Balti riikide piiridest.
Õppuse ajal suureneb oluliselt Vene õhuväe lennuaktiivsus Läänemere kohal ning lisaks Venemaa toob siia regiooni tõenäoliselt juurde sõjalaevu Musta mere ja Põhjalaevastikust, seisab aastaraamatus. Nagu ka õppusel Zapad 2017 viib Venemaa 1 tankiarmee oma väed tõenäoliselt Vene–Valgevene ühise regionaalse väegrupi raames ka Valgevene territooriumile.
Õppusele Zapad eelnevata õppuste tsükkel on juba alanud, õppus ise tipneb septembri esimeses pooles.
Aastaraamat märgib, et seekordne õppus Zapad võib aga kujuneda mitmeski mõttes uudseks Esiteks võib õppuse ülesehitust muuta sündmuste areng Valgevenes ning teine aspekt on Hiina võimalik esmakordne osalemine Zapad-seeria õppusel.
Venemaa on ka küberruumis peamine julgeolekuoht
Välisluureameti hinnangul on Venemaa ka küberruumis jätkuvalt peamine julgeolekuoht Lääne demokraatiatele.
“Lisaks luurele kasutavad Vene eriteenistused küberruumi aktiivselt mõjutustegevuses, eesmärgiga lõhestada Lääne ühiskondi, riikidevahelist läbisaamist ja NATO-t,” seisab aastaraamatus. Vene eriteenistused kasutavad endiselt oma luureülesannete täitmiseks erinevaid küberrünnete võtteid ning ohustavad sellega ka Eesti ja tema liitlaste julgeolekut.
Amet toob näiteks juhused, kus sihtmärgile saadetakse pahavaraga nakatatud e-kirju, mis on loodud meelitama sihtmärki, võttes arvesse tema töövaldkonda ja huve. Samuti jätkuvad küberründed, kus kuritarvitatakse turvanõrkustega veebilehti, mida sihtmärk sageli külastab ja millele lisatakse nuhkvara eesmärgiga nakatada sihtmärgi seadet.
“Üha enam on kasvanud küberruumi kuritarvitamine mõjutustegevuseks. Vene eriteenistused on NSV Liidu ajast pärit aktiivmeetmeid uutele oludele kohandanud, arvestades interneti ja tehnoloogia arengut. Näiteks infosüsteemi häkkimine eesmärgiga varastada ja lekitada tundlikku infot on sarnane KGB arsenalist tuttava aktiivmeetmega, kus eriteenistus levitas ehtsaid või spetsiaalselt loodud võltsitud dokumente, mis pidi sütitama avalikkuses valitsusvastaseid diskussioone.“
“Selliste aktiivmeetmete kohandamine on jätkuv protsess,” nendib amet ja ennustab, et tulevikus võivad Vene eriteenistused tõenäoliselt ekspluateerida süvavõltsingu lahendusi. “Eriti suur oht tekib siis, kui tehnoloogia areng jõuab niikaugele, et suudetakse luua veenvaid ja inimsilmaga tuvastamatuid süvavõltsinguid. See teeks avalikkusele keerulisemaks eristada võltsinfot tegelikust.“
Alanud aastal väga tõenäoliselt jätkuvad Venemaalt lähtuvad küberoperatsioonid ja küberruumi kuritarvitamine mõjutustegevuse eesmärgil ning see leiab kajastamist ka avaldatud aastaraamatus. “Need meetmed on Vene eriteenistustele tõhusad, soodsad ning sisse töötatud. Seejuures võib mõjutustegevuse meetmetel olla pikaajaline mõju, mis ei eelda alati mõjutatava riigi poliitilistesse sündmustesse sekkumist.”
Hiina propaganda järgib Venemaa eeskuju
Välisluureameti hinnangul on Hiina propaganda hakanud oma sõnumi edastamiseks kasutama Lääne infokanaleid, järgides seejuures Venemaa eeskuju. Alates koroonaepideemia puhkemisest on kasvanud Hiinas toodetud kallutatud ja valeuudiste hulk ja nende sisu on muutunud agressiivsemaks. Hiina mõjutustegevuse eesmärk on nõrgestada Euroopa avatud ühiskonda, edendades enda propagandasõnumeid.
Pandeemia ajal on Hiina mõjutustegevuse peamisteks eesmärkideks välisriikides kujunenud Hiina kuvandi parandamine, Hiina Kommunistliku Partei sõnumi levitamine ning rahvusvaheliste organisatsioonide poliitiliste otsuste kallutamine Hiina kasuks, seisab aastaraamatus.
Hiina on oma ideoloogia jõulisemaks pealesurumiseks võtnud luubi alla Lääne populaarsed sotsiaalmeediakanalid, kus oma sõnumi levitamiseks on viimasel aastal avatud palju nii ametlikke kui ka libakontosid. Suur hulk Hiinas loodud kallutatud ja valeinfot jõuab ka võõrkeelsesse inforuumi väljaspool Hiinat. Ka tegelevad Hiina ametlikud esindajad aktiivselt desinformatsiooni loomise ja levitamisega.
Haritlaskonnale suunatud arvamustes ja uurimustes käsitletakse esmapilgul Hiinat kriitiliselt ning osutatakse mõningatele probleemidele, kuid enamasti on peamises sõnumis üleskutse kohaneda Hiina kohaloluga ja tema kehtestatud reeglitega, vajadusel ka demokraatliku ühiskonna väärtustest taganemise hinnaga.
Välisluureamet märgib, et mullu kandus uus lähenemine pehmele jõule ka Konfutsiuse instituuti (KI), mille rahastust, alluvust, mainet ja sisu hakati ümber hindama.
“Muudatusi tehti ka Eestis tegutsevas instituudis,” seisab aastaraamatus. “Ei ole välistatud, et tulevikus tahavad Hiina võimud tähtsust kaotama hakanud Konfutsiuse instituutide kõrval mõjutusvahendina rohkem kasutada Hiina kultuurikeskusi, mis ei ole kriitikat pälvinud.”
Taktikaliselt järgib Hiina propagandat ja desinformatsiooni levitades Venemaa eeskuju, märgib aastaraamat. Välisluureameti hinnangul räägib see pigem sarnastest eesmärkidest tingitud kooskõlast kui koordineeritud koostööst. “Praegu ei kasuta Hiina desinformatsiooni nii aktiivselt ja nii professionaalselt kui Venemaa, kuid on tõenäoline, et lähitulevikus Hiina oma tegevust selles vallas laiendab ja tõhustab,” seisab aastaraamatus.
Hiina tehnoloogilised püüdlused kätkevad suuri riske
President Xi Jinpingi strateegiliste suuniste järgi paneb Hiina kõik oma ressursid tehnoloogia arendamisse, et selles valdkonnas maailma tippu tõusta ja teised riigid Hiina tehnoloogiast sõltuvaks teha. Hiina ambitsioonikas plaan saada maailma tehnoloogialiidriks kätkeb endas aga suuri julgeolekuohte.
“Hiina seisab vastamisi sanktsioonide ja takistustega, mis tingib tehnoloogia hiinastamise, st pöördumise koduriigi ettevõtete poole. Kui Hiina tehnoloogia muutub täielikult kodumaiseks, siis on ülevaade tehnoloogia ja tarkvara tööpõhimõttest veelgi läbipaistmatum kui siiani,” kujutatakse välisluureameti aastaraamatus.
Amet nendib, et Hiina on sihiks seadnud saada tehnoloogia valdkonnas täiesti iseseisvaks. Küberluure on samuti olnud Hiinale üks traditsioonilisi vahendeid, mille abil välismaise kõrgtehnoloogiani jõuda. Oma tegevuse õigustamiseks tegutseb Hiina Lääne monopoli lõhkumise sildi all, ning selleks on tema arvates lubatud kõik vahendid.
“Maailmas sõltuvuse tekitamine Hiina tehnoloogiast on riigi juhtkonna kindel strateegiline eesmärk,” nendib aastaraamat. Hiina ehitab üles autonoomset globaalset ökosüsteemi, kus asjade interneti, tehisintellekti, pilveteenuste ja ülikiire interneti ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahendused.
“Eesti integreerimine Hiina autonoomse tehnoloogia ökosüsteemiga muudab Eesti haavatavaks ja sõltuvaks Hiinast,” seisab aastaraamatus. Põhjuseks on asjaolu, et Hiina Kommunistlik Partei ja eraettevõtlus Hiinas on tihti otsesemalt või kaudsemalt seotud.
