"Me ei saa oodata, et haigus iseenesest kaduma hakkab, vaid peame sekkuma õigeaegselt ja selle tulemusena hullema ära hoidma.Vastutus on nii inimestel kui valitsusel," sõnas Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov.

Popovi sõnul on nakatumisnäitaja kasv hirmutav ja tõsine probleem. “Aktiivseid haigeid on täna praktiliselt 8600 inimest Eestis. Kõige jõulisemalt tõuseb nakatumine Harjumaal ja endiselt Ida-Virumaal. Ka haiglaravi vajavate patsientide arv muutub aina kriitilisemaks,” sõnas Popov.

Tervishoiusüsteemi ähvardab ülekoormus

Haiglaravil on täna 507 patsienti, suur osa neist asub Tallinna haiglates. Popovi sõnul nähakse praegu palju vaeva sellega, kuidas ümber suunata kiirabibrigaade Tallinna haiglate vahel selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi covid-patsientide haiglaravi.

Popovi sõnul liiguvad kõik täna Tallinnas olevad covid-haiged Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiglasse, kuna Ida-Tallinna Keskhaiglas ning Regionaalhaiglas on covid-voodikohtadega kitsas. “Hetkel veel jagub Lääne-Tallinna Keskhaiglas kohti, kuid juba arutatakse vajaduse suurenemist,” lausus ta.

Popovi sõnul muutub olukord järjest kriitilisemaks. “Koos sellega tõuseb küsimus, kas suudame ka tulevikus osutada samas mahus plaanilist ravi nagu täna. Riskid on praegu kaalul ja teame, et kui kasvab nakatumismäär, siis sellele järgneb umbes nädalase viivitusega ka haiglaravi vajaduse tõus,” tõdes haiglajuht karmi reaalsust.

Kuna ees on koolivaheaeg ja koroonakriisist väsinud inimesed võivad seda aega reisimiseks kasutada, siis kutsub Popov üles kindlasti puhkusreise vältima. “Teame, mis viirusetüved on levinud ka Euroopa riikides ja mujal maailmas ja need ei ole kahjuks ohutumad võrreldes sellega, mis täna Eestis levinud on. Minu kindel soovitus on vältida reisimist,” sõnas ta.

“Kui vaatame, mis toimus peale koolivaheaega sügisel, siis just novembri alguses kui inimesed tulid reisilt ja lapsed läksid kooli, esines järjekordne nakatumise tõus. See on probleem, mida kindlasti meie tervishoiusüsteem ei sooviks järjekordselt kogeda ja see on selline küsimus, mida saame kõik mõjutada,” lisas ta.

Võimalusel peaks eelistama kaugtööd

Popov tõi välja reisimise kõrval teise suure probleemi, mis nakatumisnäitajate langusele kuidagi kaasa ei aita. Selleks on käitumine töökollektiivis ja kontorites. “Viimasel ajal olen käinud erinevates kohtades, kus on suured töösaalid ja mitmed arvutikohad ühes kohas ning rahvas on kontsentreeritud,” rääkis Popov, et ta on näinud, et kaugtöö võimalust kasutatakse liiga vähe.

“Näen, et inimesed ei tööta kaugelt ja istuvadki sealsamas arvuti taga saalis ja kahjuks maskid puuduvad, mis tähendab, et piisab ühest-kahest inimesest, kes on nakatunud ja üsna kiiresti levib nakkus töökollektiivis edasi,” sõnas Popv ja lisas, et kontoris töötavatel inimestel leidub ka vanemaid sugulasi, kes võivad seetõttu haiglaravile sattuda.

“Olukord on väga tõsine ja minu soovitus on võtta seda väga tõsiselt,” pani Popov veelkord südamele ning lisas, et muret teeb ka numbrite muutumist statistiliseks jadaks, mille taga ei nähta enam päris inimesi. “Need numbrid, mis on täna juba suuremad kui 500 lõppude lõpuks tunduvad lihtsalt numbritena, aga tegemist on inimeste eludega ja ma arvan, et praegu on vastutus nii inimeste peal kui meie valitsuse peal, kes peab langetama õigeid otsuseid,” lisas Popov.

“Meie meedikud ootame eelkõige, et efektiivne sekkumine hakkab vilja kandma ja näeme tulevikuperspektiivis nakatumismäära langust, mitte ei oota, et haigus iseenesest kaduma hakkab, vaid sekkume õigeaegselt ja hoiame selle tulemusena ära hullema,” lisas ta.