"See on tegelikult lihtne ja efektiivne projekt, mille raames eesti keele õpetajad, kelle emakeeleks on tavaliselt eesti keel, lähevad tööle venekeelsetesse lasteaedadesse ja suhtlevad lastega ainult eesti keeles," ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Tulemuseks on see, et lasteaia lõpetamise ajaks oskavad lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel, eesti keelt nii hästi, et soovi korral võivad minna haridust jätkama eestikeelsesse kooli."
Aastal 2018 käivitunud projekt “Professionaalne eesti keele õpetaja vene õppekeelega rühmas” on mõeldud 3-7 aastastele mitte-eestikeelse koduse keelega lastele eesti keele õppe korraldamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium toetab projekti summas 1 058 644 eurot.
“Mina kui eestikeelne õpetaja olen koos venekeelse õpetajaga rühmas. Nagu te isegi aru saate, siis tähendab see väga suurt potentsiaali. Me jõuame lasteni maksimaalsel – venekeelne õpetaja tegeleb osade lastega, mina osade lastega ja siis me vahetame. See laps saab nii oma emakeelt kui ka eesti keelt,” selgitas lasteaed Delfiin eestikeelne rühmaõpetaja Mariana Koho.
Projektist osa võtvate lasteaedade ja rühmade arv kasvab aasta-aastalt. Huvi projekti vastu on suur, sest varasemad keelekümbluse-alased ettevõtmised ei ole olnud piisavalt efektiivsed.
“Lapsed käisid siin keelekabinetis ja lasteaias Delfiin olid keelekümblusrühmad. Eesti keele tegevuses käimine ja ka käimine eesti keele kabinetis oli selline lühiajaline tegevus,” meenutas lasteaed Delfiin eesti keele õpetaja Evi Laasma.
Laasma hinnangul on laste eesti keele valdamise tase lasteaia lõpetamisel üsnagi erinev.
“Tase on individuaalne. Ma arvan, et väga paljud lapsed lähevad edasi eesti koolidesse ja seda on näha juba praegu 5- ja 6-aastaste tasemest, et nende oskused on kõrged. Mina olen väga rahul sellega, et lapsed tõesti tahavad õppida ja paika peab jääma see, et nad lähevad koolidesse edasi, ja soovivad endiselt eesti keele oskusi arendada.”
