"Oleme sisenenud kiirenevasse kasvutrendi. Möödunud nädalal oli juhtumite juurdekasv 21 protsenti suurem kui ülemöödunud nädalal. Kõige rohkem kasvas näitaja Saaremaal, Hiiumaal, Põlva- ja Raplamaal," ütles Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Terviseameti kriisistaabi juhi Urmas Sule sõnul teeb väga murelikuks ka olukord Harjumaal.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil koroonaviiruse hetkeolukorra kohta Eestis, et praegu on tegemist viiruse epideemilise levikuga ning seda võib saada igalt poolt.
“Oleme sisenenud kiirenevasse kasvutrendi. Möödunud nädalal oli juhtumite juurdekasv 21 protsenti suurem kui ülemöödunud nädalal. Kõige rohkem kasvas näitaja Saaremaal, Hiiumaal, Põlva- ja Raplamaal,” ütles Härma.
“Nakatumine kasvas kõigis vanuserühmades, peale 70-aastase grupi. Nakatuti peamiselt tööl ja koolis,” nentis ta.
Härma sõnul on nakatumiskordaja R tänase seisuga üle 1,1, mistõttu nii jätkates tuleb märtsis juba nakatumistearv päevas üle tuhande.
“72 protsenti koolilastest nakatuvad koolis võis kodus. Koolidega seotud haigestumised on kolm korda kasvanud. Seevastu on hoolekandeasutustes nakatumine langenud, samuti meedikute puhul,” ütles Härma.
Suur osa nakatunutest ei tea, kust nad viiruse said
Härma sõnul on teadmata nakatumisallikaga nakatumine suur. “See tähendab, et Eestis on epideemiline levik. Kordan üle, et kui midagi on lubatud korraldada, siis see ei tähenda, et üritusel osalemine on ohutu,” nentis ta.
Härma sõnul on oluline mõelda läbi kõik mittevajalikud tegevused, kus viibivad teised. “Täna ei peaks võtma meelelahutuspidudest osa, saunapeod tuleks lükata edasi, vältida öölaulupidusid, erinevatel spordiüritustel osalemine,” märkis Härma.
“Kõik see, mida suudetakse praegu korraldada, siis see ei tähenda, et see oleks mõistlik,” toonitas ta.
Samas on peamiseks nakkuskohaks kodu, kuhu nakkus tuli peamiselt töölt, koolist, sõprade või huviringide kaudu või jäi selle päritolu teadmata. “Teadmata nakatumiskohaga juhtumite arvu kõrge osakaal on jätkuvalt meie peamine mure,” nentis Härma.
Tallinna haiglate koormuse tõus on murettekitav
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on tervishoiusüsteem siiani hästi hakkama saanud, kuid muret teeb surve Tallinna haiglatele. Sule tõi näiteks, et Lätis ja Leedus oli samasuguste nakatumisnäitajate juures haiglas 800-900 patsienti, Eestis on haiglaravi vajavaid patsiente hetkel küll vähem, 507, kuid nakatunute arv kasvab kiiresti ning põhjust rõõmustamiseks pole.
“Objektiivne hinnang on selline, et saame päris hästi hakkama. Viimase aja haigestumus hakkab tulema aga uuesti põhja-regiooni ja kui haigestumus Harjumaal tõusujoones jätkab, siis see mõjutab väga jõuliselt haiglaravi vajadust ja omakorda üle-eestilist haigestumust,” sõnas Sule.
“Praegu tundub piik minevat Harjumaa peale ja Tallinna haiglate võimekust ei saa samaväärselt tõsta kui näiteks Põlvas, kus oli 0 voodit ja tõstsime 50 peale. Harjumaa teeb väga murelikuks,” sõnas Sule.
Valitsus arutab võimalikke piiranguid
Töö- ja tervishoiuministri Tanel Kiige sõnul on valitsus teadusnõukojaga pikalt koos istunud ning mõistliku piirangutepaketi välja töötanud. Debatt aga jätkub ning võimalikest piirangutest teatatakse neljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil.
“Me ei ole kunagi läinud riiki laussulgema, aga praegu pole võimalik jätta reageerimata. Järgmisel nädalal tõuseb nakatumine igal juhul, kuna inimesed, kes nakatuvad on juba selle saanud või saavad lähipäevadel,” sõnas Kiik.
Võitlus käib seega märtsikuu eest, et nakatumised langeksid ning kevade algus tuleks kergem. “Siin on oma roll valitsusel, terviseametil, erinevatel järelvalveasutustel, aga veel suurem roll on inimesel endal oma valikute tegemisel,” lisas Kiik.
Minister palus kõigil oma tegemised ja otsused läbi mõelda ning veeta aega pereseltsis ja värskes õhus, kuid mitte külastada sugulasi ega pidada pidusid.
