"Mida rohkem aega edasi, seda rohkem ja julgemalt kasutavad vanemad võimalust panna laps eesti õppekeelega kooli," ütles Tallinna Vindi lasteaia direktor Nonna Meltsas. "Õpetajad on lasteaias pika staažiga ja saavad oma tööga suurepäraselt hakkama, nii et juba õpetajate pärast pannakse laps tihti just meie keelekümblusrühmadesse."

Tallinna linnavalitsus kiitis heaks Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitava riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu projekti, mille kohaselt toetab ministeerium eesti keele õpet neis pealinna koolieelsetes lasteasutustes, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles.

Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on toetus mõeldud 3-7 aastastele lastele eesti keele õppe korraldamiseks ja õppevahendite võimaldamiseks eesti keelest erineva õppekeelega, keelekümblust ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavates rühmades.

“Nii eraldab ministeerium toetust koolieelsetele lasteasutustele täiendava eesti keele õpetaja töötasuks ja eesti keele õppevahendite soetuseks,” täpsustas Belobrovtsev. “Projekti eesmärk on parandada laste eesti keele taset lasteaia lõpetanute seas ning tagada teise emakeelega lastele ja noortele võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ja õpingute jätkamiseks võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega,” lisas ta.

Programmis osalevates rühmades on tagatud eesti keele õppevahendid, eestikeelse õpetaja jätkukoolitus ja professionaalsus ning laste eesti keele oskuste areng lähtudes koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast tänavu jaanuarist detsembrini.

Vindi lasteaias saab keelekümblust juba 20 aastat

Tallinna Vindi lasteaia direktor Nonna Meltsase sõnul saab neil järgmisel aastal 20 aastat keelekümbluse alustamisest. “Oleme esimene pilootlasteaed, kes sellega tegelema hakkas ja vapralt tegeleme siiamaani,” sõnas Meltsas.

Lasteaias toimub keelekümblus kolmes rühmas, kahes täielikult ning ühes rühmas osaliselt. Eesti keele õppe edukus seisneb motiveeritud õpetajates. “Märksõna on ikkagi õpetaja ja tema soov olla rühmas ja seda tööd teha, see on kõige tähtsam,” lisas Meltsas.

Keelekümbluse edukus sõltub koostööst õpetajate, laste ja lastevanemate vahel. Need, kes kohal käivad, saavad suhtluskeele lasteaia lõpuks suhu. Edasine on aga lastevanemate enda valik, leidub nii neid, kes soovivad jätkata venekeelses koolis, kuid aina rohkem pannakse lapsi ka keelekümblusklassidesse või eestikeelse õppega koolidesse.

“Mida rohkem aega edasi, seda rohkem ja julgemalt kasutavad vanemad võimalust panna laps eestikeelse õppega kooli, aga üldiselt soovitame kõigile keelekümblusklasse, sest seal jätkatakse sama programmiga ja nad on juba teatud rutiinidega tuttavad,” lisas ta.

Huvi keelekümblusrühmade vastu on suur. Vindi lasteaia direktori sõnul on neil alati rühmad huvilistega täitunud. “Meil on pikk staaž selja taga ja kuna sõna ja positiivne tagasiside levib, siis on meil rühmad igal aastal kenasti täidetud,” sõnas Meltsas.

Ta lisas, et ka õpetajad on lasteaias pika staažiga ja saavad oma tööga suurepäraselt hakkama, nii et juba õpetajate pärast pannakse laps tihti just nende keelekümblusrühmadesse.

Juba alguse saanud pilootprojekt saab hoogu juurde

Käesoleval aastal osaleb projektis “Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas” 17 koolieelsest lasteasutust 46 rühmaga, sealhulgas võimaldatud igas rühmas üks eestikeelne õpetaja, kelle töötasu alamäär on 1315 eurot ning projekti elluviimiseks on toetus 1 058 644 eurot. 

Kui projektiga 2018. aastal alustati, siis selles osales igal aastal kümme lasteaeda, seega on nii lasteasutustele eraldatav summa kui keeleõppest osa saavate laste arv peaaegu kahekordistunud. “Tagasiside on olnud hästi positiivne. Samad lasteaiad, kes on saanud seda juba kogeda, ütlevad, et sellest on väga palju kasu. Kui eelnevalt nimetasime seda pilootprojektiks, siis nüüd pole see enam piloot, vaid suur projekt, mis kasvab ka edaspidi ,” tõdes Belobrovtsev.

Lisaks tavakeelekümblusrühmadele on Vindi lasteaed osalemas ka projektis, kus lisaks senisele rühmameeskonnale lisandub venekeelsesse rühma eestikeelne õpetaja. Kuna projekt on alles uus ja hoogu kogumas, siis on tulemustest lasteaia direktori sõnul veel vara rääkida. “Selles projektis pole olnud veel nelja aastast tsüklit, kus õpetaja võtab lapsed kolmeaastaselt ja viib koolini. Seetõttu ei saa veel öelda, millised tulemused on, aga praegu on projekt käsil. Kõik võimalused selleks, et laps keelt omandaks on head,” lisas ta.

Projekti “Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas” algas 2018. aasta septembris pilootprojektina 10 koolieelses lasteasutuses. Projekti raames eraldab HTM koolieelsetele lasteasutustele täiendava eesti keele õpetaja töötasu (nn kolmas õpetaja rühmas) ja eesti keele õppevahendite soetuseks vahendeid. Alates 2019. aastast eraldab HTM toetust ka projektis osalevate õpetajate koolituseks täiendavaid vahendeid.

Projekti eesmärk on eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele on tagada võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Projekti elluviimisel paraneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele valdamise tase lasteasutuse lõpetajate seas ning suureneb eesti õppekeelega lasteasutustes osalevate eesti keelest erineva emakeelega õppijate arv.

2020. aasta algusest osales pilootprojektis kümme koolieelsest lasteasutust 25 rühmaga ja 25-s rühmas projekti elluviimise toetus kokku 532 849eurot. Möödunud aasta augustist liitus projektiga täiendavalt veel 21 koolieelset lasteasutuse rühma, sh seitse uut koolieelset lasteasutust.

Toetuslepinguga andis Haridus- ja Teadusministeerium täiendavalt vahendeid aasta algusest toimunud projekti (25 rühma) õpetajate palgatõusuks septembrist 2020 (kõigi koolieelsete lasteasutuste õpetajate töötasu alammäär 1315 eurot alates 01.09.2020) summas 6612 eurot ning uutes rühmades (21 rühma) projekti elluviimiseks kogusummas 322 036 eurot. Seega oli möödunud aastal projekti toetus ühtekokku 861 497 eurot.

2019. aastal osales pilootprojektis kümme koolieelsest lasteasutust kokku 25 rühmaga, projekti toetus oli kokku 484 454 eurot. 2019. aastast eraldab ministeerium toetust ka projektis osalevate õpetajate koolituseks täiendavaid vahendeid.

2018. aastal osales pilootprojektis kümme koolieelsest lasteasutust kokku 25 rühmaga ja projekti toetus 181 369  eurot.