"Minul vaktsiini eelistust pole. Kõik praegu turul olevad vaktsiinid on näidanud, et nad on väga head raske COVID-19 ära hoidmisel, kõigi efektiivsus selles osas 100%," kinnitas teadusnõukoja juht, viroloog Irja Lutsar.

Tema sõnul eri vaktsiinidel ka kõrvalnähtude osas suurt vahet pole. “Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty kohta on meil kõrvalnähtude osas rohkem andmeid, kuna seda on saanud peaaegu 50000 eestimaalast. Kõrvalnähte on, aga need on väga harvad ja suur enamus möödub kiiresti,” selgitas Lutsar.

Siiani pole Lutsari kinnitusel ükski vaktsiin näidanud, et ta oleks teistest oluliselt parem.

Teadusnõukoja liige Andres Merits tõdes, et üldjoontes ei ole ükski kasutusel olev vaktsiin teistest oluliselt parem või halvem, kuid temal isiklikult ei ole mõnd vaktsiini mõistlik kasutada.

“Esiteks, viroloogina olen pidanud töötama ülisuurte adenoviiruste kogustega ja on väga võimalik, et mul on seetõttu tekkinud tugev adenoviiruse vastane immuunvastus, mis sellel viirusel põhineva vaktsiini neutraliseerib,” selgitas Merits. Tema hinnangul võib selline probleem puudutada Eestis umbes kümmet inimest.

“Konkreetselt oli viirus, millega ma töötasin, inimese adenoviirus tüüp 5, sama mis on “Sputnik 5″ teine komponent. Samal põhjusel ei ole ma kindel, et mulle sobib hästi AstraZeneca või Jansseni vaktsiin. Teiseks, töötan ka mutantsete SARS-CoV-2 variantidega ja head ettekujutust, kuidas mingi vaktsiinitüüp nende eest kaitseb, mul pole,” rääkis Merits.

Samas on see tema sõnul ka põhjus, mis selline töö üldse on vajalik – eesmärk ongi välja selgitada vaktsiinide mõju viiruse mutantidele. “Sellised teadmised on olulised ja need tuleb saada siin, sest välismaalt “imporditud” andmed ei pruugi Eesti elanikkonnale sobida,” nentis Merits.

Viroloogide näol on Meritsa sõnul tegemist erijuhuga, kus vakstiintüübi valik on oluline. “Kui mul ei oleks adenoviirusega töötamise ajalugu ja ma ei peaks töötama SARS-CoV-2 mutantidega, olnuks vastus järgmine: olulisi eelistusi mul pole. AstraZeneca vakstiini puhul soovinuks ma süste 12-nädalase vahega, sest sellisel juhul on see vaktsiin kõige efektiivsem.”

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) tunnistas, et temal puudub kompetents hinnata vaktsiine ja selle alusel teha valikuid. “Usun, et kui vaktsiin, aga laiemalt ka näiteks ravimid, on saanud kasutusele võtmiseks load, siis usaldan ma oma perearsti,” lausus ta.

Kütt kinnitas, et kui jõuab kätte tema aeg vaktsineerimiseks ja perearst talle sellest teada annab, siis on ta huvitatud vaktsineerimisest. “Muidugi olen meedia vahendusel lugenud ja kuulnud erinevate vaktsiinide mõjudest ja ka kõrvalmõjudest. See kindlasti pole minu jaoks piisav teaduslik alus, et hakata ühte või teist vaktsiini eelistama,” ütles Kütt.