“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Naistearst: mitte ükski laps ei oota oma 14. sünnipäevale "kommionu", seksuaalsuhete vanusepiiri tuleks tõsta (3)
18. veebruar 2021
SCANPIX

"Mitte ükski laps ei vääri oma 14. sünnipäeval seda, et keegi 40-aastane "kommionu" on selle päeva ära oodanud, et saaks legaalselt "toimetama" hakata," ütles naistearst Made Laanpere.  "Lapsed ja noored satuvad ohvriks seetõttu, et täiskasvanud manipulaator on kaval, tark ja eesmärgipärane. Vastas on tal tegelikult laps."

6. juunil 2001 vastu võetud Karistusseadustik langetas seksuaalse enesemääramise vanusepiiri 16 aastalt 14 aastale. Erakond Eestimaa Rohelised algatas veebruari alguses ettepaneku Karistusseadustiku muutmiseks, et kaitsta lapsi pedofiilide tegevuse ja muu seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks palutakse Riigikogul tõsta lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri praeguselt 14. eluaastalt 16. eluaastale.

Samasisulise eelnõu algatas 16. veebruaril Riigikogus ka EKRE, ent tolle eelnõu puhul on vastupidiselt Roheliste poolt välja käidud algatusele plaanis lisaks eapiiri tõstmisele oluliselt karmistada ka lapseealisi “jahtivatele” täiskasvanutele määratavaid karistusi. Eelnõu kohaselt luuakse mitme paragrahvi muudatuse tulemusel maksimaalmääraks esmakordse kuriteo sooritamise korral kümme aastat vangistust ja mitmendal korral kuni 15 aastat vangistust.

Laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamisega tegeletakse erakonna Eestimaa Rohelised juhi Zuzu Izmailova sõnul aasta aastalt aina rohkem – politseisüsteemis on juba pikki aastaid lastekaitse üksused, on prokurörid, kes tegelevad keskendunult laste vastu suunatud vägivalla juhtumitega. Samuti on Eestis lastemajad ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kuhu ohvrid saavad abi saamiseks pöörduda.

“Samas ei tehta eriti korrastatult seksuaalvägivalla ennetustööd ning sätted, mis peaksid laste vastu suunatud vägivalda ennetama, samuti logisevad. Ehk me näeme probleemi, me aitame ohvreid, kuid riigina ei panusta me sellesse, et vägivald ühiskonnas väheneks ning neid ohvreid ka vähemaks jääks. Arenenud riikide eeskujul võiks me nüüd ka ennetusega tegelema hakkama ja see algab meie meelest õigusruumi korrastamisest,” selgitas Izmailova erakonna algatuse tagamaid.

Eapiiri ei ole tõstnud mitte ainult Norra või Suurbritannia, vaid isegi Läti, Leedu ja Venemaa on näinud selleks vajadust.

Eapiiri tõstmine aitab tema hinnangul kujundada ka ühiskondlikku hoiakut, et seksuaalvahekord lapsega ei ole aktsepteeritav.

“Praeguse vanusepiiriga jäetakse vastutus liiga vara lapse enda õlule pöörduda enda kaitseks lastekaitse-või õigussüsteemi poole. Me tahame, et seksuaalsuse kontekstis säiliks lastele veel 2 aastat lapsepõlve ning meil ei oleks ametnikke ega tavakodanikke, kes leiaks, et “tüdruk või poiss ise pakkusid end”. Arenenud ühiskonnas ei peaks olema selliseid nähtusi,” lisas Izmailova. Tema sõnul on Eesti selles osas naabritest seni märksa tagurlikuma seadusandlusega.

“Eapiiri ei ole tõstnud mitte ainult meist sotsiaalvaldkonnas arenenumad riigid nagu Norra või Suurbritannia, vaid isegi Läti, Leedu ja Venemaa on näinud selleks vajadust. Meie erakond esindab progressiivset ja liberaalset maailmavaadet, kuid madal vanusepiir ei ole mitte liberaalsus ja tulevik, vaid hoopis laste õiguste unarusse jätmine ja silma kinni pigistamine reaalse probleemi ees.

Aeg on muutusteks küps

Aastaid noorte seksuaaltervise muredega ja seksuaalvägivalla ohvrite abistamisega tegelenud naistearst Made Laanpere leiab, et sarnaselt teiste ühiskonnas läbi rääkimist ja konsensusliku otsuse langetamist vajavate teemadega on ka seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstmise teema selline, mis saab edukalt üles kerkida siis, kui ühiskond on selleks küps. Tema hinnangul on see hetk Eestis kätte jõudnud.

“Ühel hetkel tuleb lihtsalt see äratundmine, et nii need asjad enam jätkuda ei saa. Ma arvan, et ka see, et ühiskonnas räägitakse järjest rohkem seksuaalvägivalla kuritegudest ja see teema on justkui põranda alt natukenegi välja toodud, julgustab inimesi sellest rohkem rääkima,” sõnas Laanpere.

Põhjus, miks eelmised analoogsed algatused on liiva jooksnud, võib Laanpere hinnangul seisneda selles, et paljud täiskasvanud ja noored ei mõista, et vanusepiiri küsimus ei puuduta noorte omavahelisi seksuaalsuhteid, vaid on tõstatatud puhtalt laste ja noorte kaitsmiseks täiskasvanute-poolse ärakasutamise eest.

Küsimus on selles, kes õpetab meie poisse ja mehi, et nad midagi sellist ei teeks. 

“Mitte ükski laps ei vääri oma 14. sünnipäeval seda, et keegi 40-aastane “kommionu” on selle päeva ära oodanud, et saaks legaalselt “toimetama” hakata. Meie seksuaalelu alustamise keskmine vanus on 17 ja 18 eluaasta vahel, nii tüdrukutel kui poistel ehk siis pooled on selles vanuses olnud seksuaalvahekorras ja pooled ei ole ning ometigi arvab Eesti riigi seadusandlus, et tegelikult on 14-aastaseks saamisel kõigil olemas selleks tahtmine või vajadus.”

Lastele seksuaalhariduse andmisega tuleks Made Laanpere arvates alustada juba lasteaias, et õpetada lapsi oma keha väärtustama ja õigel ajal “ei” ütlema.

“Teine asi on see, et alati kui meil on arutlusel seksuaalne ärakasutamine, tegeleme me tohutult ohvriga. Küsimus on selles, kes õpetab meie poisse ja mehi, et nad midagi sellist ei teeks. See on täpselt sama tähtis.”

Ohvriteks armastuseta jäetud lapsed

“Lapsed ja noored satuvad ohvriks seetõttu, et täiskasvanud manipulaator on kaval, tark ja eesmärgipärane. Vastas on tal tegelikult laps, kelle kognitiivne võimekus ei olegi veel välja arenenud. Tal ei ole seda võimekust veel põhjus-tagajärg seost ette näha. Teine asi on see, et lapsed ei pruugi seksuaalsest tegevusest sel moel aru saada, nagu täiskasvanu. Puberteedieas võib see tekkida, aga laste esmane soov ei ole mitte seksuaalvahekorda astuda, vaid lihtsalt leida lähedust ja armastust,” selgitas Made Laanpere.

Internetis saavad kogenud naistearsti sõnul ohvriteks sageli just need, kes mujalt – kodust, vanematelt, sõpradelt – armastust ei ole piisavalt saanud.

“Otsides lähedust ja armastust on nad kerge saak manipulaatoritele. Nad ei ole mingid erilised lapsed selles mõttes, et neil oleks mingi kõrgendatud huvi seksi vastu, nagu vahel arvatakse,” ütles Made Laanpere.

“Mina näen oma töös ka neid lapsi ja ma võin öelda, et 14-15 aastaste seas on mõned väga üksikud näited, kus noored tegelikult teadlikult elavad seksuaalelu ja teevad seda täielikult konsensuslikult. Kahjuks võib selle taga olla, eriti vanemate partnerite korral, manipulatsioon, vägivald. Minul naistearstina läheb häiretuluke alati põlema, kui keegi 13-14 aastane tuleb arsti juurde ja selgub, et ta elab seksuaalelu.”

Internet annab seksuaalkiskjatele mugava mängumaa

“Kogu sotsiaalmeedia on kuriteopaigana muud kohad üle võtnud. Üks põhjus on selles, et sotsiaalset suhtluskanalit kasutada on äärmiselt lihtne ja anonüümne – see on tunduvalt lihtsam kui näiteks 20 aastat tagasi kedagi nii-öelda kohtingule kutsuda. Seda kõike on toimepanijal palju lihtsam läbi viia. Ka seepärast, et noorte elus on sotsiaalne suhtluskanal väga oluline,” sõnas Laanpere.

MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus tegevjuht Pille Tsopp-Pagan leiab, et tänased puberteediealised on internetis oluliselt rohkem, kui noored 10 aasta eest.

14-15 aastaste seas on mõned väga üksikud näited, kus noored tegelikult teadlikult elavad seksuaalelu.

“Kui sa ei käitu täiskasvanulikumalt, kui su vanus tegelikult soovitab, võib juhtuda, et su klassi- või koolikaaslased ei pruugi sind aktsepteerida.”

Alastipiltideni on sealt veel pikk samm minna ja manipuleerimise protsess on tema sõnul pikk ja keeruline.

“See algab sellistest lihtsatest lausetest: “kui tore sa oled” ja “kui hea meil koos olla on” ja “äkki sa saadad mõne pildi endast” – need piltide saatmise soovid muutuvad järjest paljastavamaks. Kui me Cybersafe projekti tegime, siis olid meil arutelud noortega sellel teemal, et kui palju nad teavad, et nende klassikaaslased või eakaaslased on saatnud kellelegi selliseid fotosid. Ja neid ikkagi oli päris palju – ühel kohtumisel tõstsid selle küsimuse peale käe 2/3 lastest. Internetist leviv suhtluskultuur ilmselt kuidagi soodustab seda. Kui laps saadab sellist asja täiskasvanule, on ta siiski alati mingil moel survestatud seda tegema, mitte ei tee seda omal algatusel,” tõdes Pagan.

Vastutus on ja jääb täielikult täiskasvanule

Pagan on veendunud, et Eestis peaks eelnimetatud vanusepiir olema vähemalt 16 aastat.

“Me oma tugikeskustes näeme, et meile tuleb selliseid noori naisi, kes on hädas oma varasemalt tehtud väga halbade otsustega, mis on langetatud enne seda, kui nad tegelikult mõistliku mõtlemise vanusesse jõudnud,” nentis Pagan.

„Nad tulevad meie juurde ravima traumasid, mis on tekkinud sellest, et nad on ise kogemata kombel väga valesti otsustanud selle tõttu, et on keegi mees neil pea segi ajanud ja kui ta oleks saanud või osanud ise vältida seda suhet, oleks ta vaimselt terve. Kõrgendatud vanusepiiri korral jääksid mitmed sellised juhtumid ilmselt ära,“ sõnas ta. “Aga kõigil sellistel juhtudel peab meeles pidama ning abivajajale ka kinnitama, et vastutus otsuse eest oli täiskasvanul, mitte temal.”

Pille Tsopp-Pagan ütles, et ka 16-aastasel on raske manipulaatorist täiskasvanule „ei“ öelda. „Siiski on lootus, et tal on rohkem oskusi ja teadmisi, et ta oskab ennast paremini kehtestada või oskab endale abi otsida,“ lausus ta. „Lisaks oleks see selge signaal lastega suhteid algatavatele täiskasvanutele, et selline asi on vale.“

Pille Tsopp-Pagan ütles, et see on üks mehhanism, millega me võime ära ehmatada inimesed, kellel praegu ongi kalendrisse kirjutatud, et see saab neliteist sellel päeval ja võin hakata teda töötlema. „See kindlasti ei kaota ära seksuaalvägivalda, aga see paneb mõtlema natukene neid täiskasvanuid, kelle jaoks võib olla see vanus ikkagi ahvatlev ja atraktiivne,“ lausus ta.

Noortevahelisi intiimsuhteid otseselt reguleerida ei plaanita

„Meie ettepaneku puhul tuleb tähele panna, et me räägime täiskasvanu ja alaealise vahelisest suhtest, erilise fookusega suure vanusevahega suhetele, kus vanema inimese mõju alaealise üle on ilmne. Need on suhted, kus laps on ühel või teisel moel seksuaalvahekorda manipuleeritud. Me ei näe vajadust reguleerida teismeliste omavahelisi konsensuslikke suhteid,“ ütles Izmailova, lisades, et tulevikus tuleks teismeliste seksuaalsuhete osas samuti regulatsioonile siiski mõelda.

„Tulevikus tuleks mõningal määral reguleerida ka noorte omavahelisi seksuaalsuhteid, sest laste omavaheline seksuaalne väärkohtlemine on väga laialt levinud ning ka selle süsteemse ennetusega ei tegeleta. Me ei räägi siin ainult teismelistest, vaid ka juba 7-10 aastastest lastest, kes kvalifitseeruksid oma tegude tõttu väärkohtlejateks,“ lisas ta.

„Aga sellisel juhul oleks põhirõhk teadlikkuse tõstmisel, ennetusel ja psühholoogilisel toel nendele lastele ja peredele, kus lapsed nii haavatavasse situatsiooni sattunud on või teisi omaealisi ohvristaval moel kohtlevad. Mitte-eakohase seksuaalkäitumisega lastele tuleb pakkuda tuge, mitte pöörata rõhku karistamisele. See aitab ehitada igal moel tervemat uut põlvkonda.“

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

koguja
20. veebr. 2021 20:11
https://www.telegram.ee/eesti/kogutakse-allkirju-laste-seksuaalkurjategijate-eest-kaitsmiseks
lugeja
18. veebr. 2021 20:57
https://uueduudised.ee/arvamus/repliik/mis-keelel-see-meelel-opositsioon-toestas-et-mehe-ja-naise-abielu-kinnistamist-on-vaga-vaja/ Reformi ettepanek ettepanek hoopis alandada abiellumisiga 13. eluaastani.
Alfie
18. veebr. 2021 11:58
Jutt on liiga pikk. Ühte patta on pandud laialivalguvad (so piiritlemata) mõisted ja põhjuslike seoste mudelid, mis kõik viivad 40-a mehe ja 14-a neiukese voodisse. Aga kasutagem siis mõisteid ja "väärtuskonstruktsioone" ka muude mõisteliselt sarnaste situatsioonide kohta: "Lolita"-igal mehel peab olema erasüüdistuse õigustus mitteõigusvõimelise suguelule ahvatleva nooruki (vist peamiselt tüdrukud) teo või tegude tõttu. Kirjatüki väidetele tuginedes on hõlbus kuriteokoosseisu tunnuseid ja jumalikku ettemääratust ning euroopalikke väärtusi riivavaid lubamatusi piiritleda. Sidudes omavahel õpetuse karistusest ja kirikukaanonid saaksime obligatoorse lisakaristuse (üldpreventiivse sellise)-häbimärgistamise. Näituseks kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse komblusvalve ametnik põletab patukoti õlale liiliaõie kujutise. Kõik see õigustus muidugi ka naistele ja neile kolmandatele; "Prangli saare õpetaja sündroom"-kui selgub, et maimukese ema on oma lapse isaks mõne koolipoisi sebinud, sest õigusvõimelises eas noorukid tunnistab ta tubaka, alkoholi ja muude mõnuainete kuritarvitamise ning tervistkahjustava töö koosmõju pärast kõlbmatud olevat, pärilikusaine rikutud, siis tuleks toodud väärtusargumentidele tuginedes eripreventsioonina lapsukene perekonna hukutavast keskkonnast päästa ning asendusperesse anda. Ja nii edasi ja teist-kolmat moodi ja lugegem vahelduseks ka Huckleberry Finni.