Koolide sulgemine ja laste distantsõppele saatmine aitab küll uute nakatumiste arvu vähendada, kuid need mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli, nähtub Rootsis ja Inglismaal läbiviidud uuringutest. Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse ülevaates nenditakse aga, et võrreldes teiste piirangute ja meetmega on koolide sulgemise täpse mõju hindamine äärmiselt keerukas.
“Ennustan, et osad inimesed hakkavad kasutama meie tööd näitena, et koolide sulgemine ei mõjuta vanemate nakatumist kuigi palju. Teised rõhuvad aga õpetajate nakatumisele ja leiavad, et need tuleks kohe kinni panna,” nentis Helena Svaleryd, muu hulgas tervishoiuküsimustele keskenduv Uppsala Ülikooli majandusprofessor.
Svaleryd lähtus kolleegidega möödunud kevadel Rootsis kogutud andmetest. Võrreldes ülejäänud Euroopaga olid riigis kehtinud piirangud pikalt võrdlemisi leebed. Alates märtsist saadeti 10.–12. klassi õpilased koduõppele, nooremad klassid käisid aga koolis edasi. Töörühm võrdles, kui sageli nakatusid vanemad, kelle kõige nooremad lapsed käisid vastavalt 9. või 10. klassis. Samuti uurisid teadlased, kui sageli nakatusid 10–12. klassi õpetajad võrreldes 7–9. klasside õpetajatega ning kas haigust põdesid ka nende elukaaslased.
Tulemuste põhjal nakatusid 9. klassis käivate laste vanemad võrreldes distantsõppele jäänud õpilaste vanematega ligikaudu 17 protsenti sagedamini. Umbes 450 000 vanema kohta oleks toonud see 500 täiendavat haigusjuhtu. Statistiliselt on Svalerydi sõnul vahe seega nullist sisuliselt eristamatu.
Õpetajate puhul oli vahe märgatavam. Nooremate klasside õpetajad haigestusid kaks korda sagedamini ehk 1000 õpetaja kohta diagnoositi keskmiselt 2,81 haigusjuhtu. Mõnevõrra sagedamini haigestusid ka õpetajate partnerid, kuid statistilises mõttes pole tulemused taas väga kindlad. Kokku oleks diagnoositud 38 täiendavat nakatumist.
Loe edasi täpsemalt ERR-i Novaatorist.
