"Värske rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi ülevaate riigi rahalisest seisust ja manas lugejatele silme ette kurjakuulutava pildi. Eelarveauk olla nii sügav, et sealt välja ronimiseks on vaja ämblikmehe võimeid. Rahu. Riigi rahalise seisuga on kõik korras. Jah, eelmisel aastal suurenes märgatavalt laenukoormus, kuid punase nupu vajutamiseks ei ole põhjust. Kaugel sellest," kinnitab Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar.
Valdavalt kulus laenuraha tema sõnul koroonapiirangute tõttu kannatanud ettevõtjate toetuseks. “Seda võib võtta kui investeeringut koroonajärgsesse ajastusse. Spordivõistlustel saab tihtipeale määravaks hea stardipositsioon. Praegune seis majandussfääris on sellele üpris sarnane. Võidab see, kes olukorra normaliseerudes pakkudelt kõige kiiremini minema saab. Eestil on eeldused konkurentidele kandu näidata.”
Savisaar nenrtis, et kardetust väiksema majanduslanguse ja prognoose ületava maksulaekumise taga on Jüri Ratase juhitud valitsuse otsus keerulises olukorras jõuliselt ettevõtlust toetada. “Kui vaadata, millest eelarve puudujääk tekkis, siis selle peamiseks põhjuseks on kriisiabi ettevõtjatele ca 1,1 miljardit ning teiseks põhimõtteline otsus riiklikke investeeringuid mitte kärpida. Võrreldes viimase majandusprognoosiga oli eelarvepuudujääk 286 miljonit eurot väiksem, mis tulenes oodatust paremast maksulaekumisest. Tänu sellele sai pensionitõus neli lisaeurot – 1. aprillist hakkab keskmine vanaduspension olema 552 eurot,” teatas Savisaar.
Prognoosi kohaselt kasvab Euroopa Liidu majandus käesoleval aastal 3,7% ja 2022. aastal 3,9%. Eesti näitajateks on vastavalt 2,6% ja 4%. “Tundub tagasihoidlik, meie ambitsioon peaks olema kõrgem.”
Üleilmsed majandussuhted on Savisaare kinnitusel viimase aasta jooksul märkimisväärselt muutunud ja muutuvad veel. Iga päevaga väheneb tema sõnul võimalus, et viiruskriisi lõppemisel saame jätkata sealt, kuhu kevadel pooleli jäime. “Võidavad need majandussektorid ja ärid, mida toidavad automatiseerimise, digitaliseerimise ning virtuaalkanalitesse kolimise trendid ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded. Just nendesse sektoritesse tuleks suunata jõuline riigipoolne tugi. Seega – kärpekäärid sahtlisse ja majandusele hoog sisse! Kui vaja, võtame laenu. Nutikalt investeeritud rahast saadav kasu kaalub kuhjaga üles intressid.”
