"Prokuratuur tegi suure show, et lõhkuda ära koalitsioon. See on 100% poliitiline protsess. See oli tellitud," rääkis korruptsioonikuritegudes kahtlustatav endine rahandusministri nõunik Kersti Kracht reedel pressikonverentsil. "Eesti ühiskonnas on allhoovused, kes lõpetavad ja algatavad kriminaalasju."

Kracht viitas, et kogu tema vastu esitatud kahtlustus võib olla seotud rahapesu uurimise protsessiga. “Mart Helme ütles meile, et kogu see rahapesu uurimine on väga tundlik,” lausus ta.

Kracht selgitas, et pressikonverentsi korraldamine oli vajalik, kuna tema elule eksisteerib oht. “Ma ei taha, et ma saaks siit majast väljudes kuuli pähe. Mul on lapsed ja lapselapsed,” rääkis ta.

Krach viitas ka, et vanglast väljudes andis ta ajakirjanikele lubaduse, et ei kao kuskile ja suhtleb nendega edasi. “Ma täitsin oma lubaduse, et ma ajakirjanikega suhtlen. Vanglas oli suurepärane kogemus. Seal töötavad väga toreda inimesed väikeste palkade eest. Kui mina oleks justiitsminister, siis ma hakkaks justiitssüsteemi üles ehitama uuesti – kohtud, prokuratuur, vanglad,” loetles Kracht.

Kracht lükkas ka ümber ajakirjanduses levinud väited oma halva materiaalse seiskorra kohta. “Jutud minu majanduslikust suutmatusest ei ole õiged,” kinnitas Kracht, kelle sõnul võib tal olla ajutine likviidsusprobleem, mis on tingitud abielulahutusega seotud 9 aastat kestnud vaidlustest.

“Olen ära maksnud oma eksabikaasa pangalaenud. Mina alustasin pärast abieluseisust miinus 1,4 miljonit eurot. Tahaksin näha, kuidas riigiprokurör Taavi Pern sellega hakkama saaks,” teatas Kracht.

Kracht ei tohi elukohast lahkuda

Vandeadvokaat Oliver Nääs märkis reedesel pressikonverentsil, et kaitsepolitsei kehtestas endisele rahandusministri nõunikule, korruptsioonikuritegudes kahtlustatavale Kersti Krachtile pärast tema vahi alt vabastamist elukohast lahkumise keelu.

“Kapo kehtestas elukohast lahkumise keelu üheks aastaks. Kodust ei või lahkuda rohkem kui kolmeks ööpäevaks. Seda põhjendatakse sellega, et Kracht võiks minna pakku,” nentis Nääs.

“Meie jaoks oli see üllatav, sest prokuratuur ei ole kunagi väitnud, et Kracht oleks menetlusest kõrvale hoidnud. Selliseid väiteid hakati esitama nüüd, kui ta vahi alt vabastati. Viimased kuu aega on prokuratuur väitnud, et Kracht on sisuliselt varatu, samas on asutud levitama väiteid, et  tal on võimalus alustada uut elu välismaal. See on vastuolus,” ütles Nääs.

Nääsi sõnul peavad kriminaalmenetluses kõik tõkendid olema põhjendatud ja vajalikud, mitte sellepärast, et neid on võimalik rakendada. “Sellised arengud ei ole okei ega õigusriiklikult normaalsed,” kinnitas Nääs.

Nääsi sõnul kavatseb ta selle tõkendis samuti kohtus vaidlustada. “See on põhimõtteline küsimus ja usun, et see on ka Kersti Krachti jaoks üsna põhimõtteline küsimus,” ütles Nääs. 

Prokuratuur kaalus vabastamise vaidlustamist

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern märkis teisipäeva õhtul korruptsioonikuritegudes kahtlustatava suurettevõtja Hillar Tederi ja rahandusministri eksnõuniku Kersti Krachti vahi alt vabastamise kohta, et ringkonnakohtu määruste vaidlustamine on kaalumisel.

“Uurijad on selle kuu jooksul, mil Hillar Teder ja Kersti Kracht on vahi all olnud, saanud läbi viia hulgaliselt vajalikke ning ajakriitilisi uurimistoiminguid. Loodame, et hirmud, mille tõttu kahtlustatavate vahistamist taotlesime, ei realiseeru ja kahtlustatavad menetlusele ohtu ei osuta. Kuid nagu ka kaitsjad ja kohus rõhutasid, saab prokuratuur asjaolude muutumisel kahtlustatavate vahistamist uuesti taotleda,” ütles Pern BNS-ile.

“Rõhutame, et kohus on nii Kersti Krachtile kui ka Hillar Tederile esitatud kuriteokahtlust kui ka nende tänaseni vahi all hoidmist põhjendatuks pidanud. Tutvume põhjalikult kohtu tänaste seisukohtadega ning seejärel otsustame, kas kohtumäärused vaidlustada või mitte,” märkis Pern.

12. jaanuaril pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni suurettevõtja Hillar Tederi ja Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.

Hillar Tederit ja Mihhail Korbi kahtlustustakse mõjuvõimuga kauplemises. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et Hillar Teder annetab Eesti Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kokku kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arenduse kasuks õiguse rajada parkla väljasõidutee Tallinna linna maadele. Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises on juriidilise isikuna saanud ka Keskerakond.

Hillar Teder on kahtlustuse järgi leppinud kokku altkäemaksu andmise Kersti Krachtile selle eest, et viimane kasutab ära oma positsiooni ministri nõunikuna, et kindlustada Porto Francole soodsad otsused Kredexi kriisiabimeetmete kasutamisel. Altkäemaksu üleandmine jäi toimumata kuivõrd Hillar Tederi ning Kersti Krachti pidasid kaitsepolitseiameti töötajad kinni.

Samuti kahtlustatakse Hillar Tederit ja Kersti Krachti rahapesu kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist. Lisaks on esitatud kuritegude toimepanemise kahtlustused veel kahele ettevõtjale. 14. jaanuaril andis maakohus loa võtta Teder ja Kracht esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla. 16. veebruaril otsustas Tallinna ringkonnakohus Krachti viivitamatult vabastada, Teder vabastati elektroonilise valve alla, kuid alles kohtumääruse jõustumisel 15 päeva pärast.