"Kui keegi kuuleb või teab, et tema eakas sugulane või naaber on pikaks ajaks üksinda jäänud, siis tehke regulaarseid kõnesid ja kontrollige. Peame jälgima, et keegi ei jääks üksi," sõnas Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull.

Päästeameti sõnul on tulekahjude põhjused seotud tihti sotsiaalprobleemidega. Eelmisel aastal hukkus Eestis tulekahjudes 36 inimest ning 58% juhtudest oli tules hukkunud inimene joobes. Tuleohutust kontrollimas ja inimesi nõustamas käies näeb Päästeamet tihti kodusid, kus inimesed ei ole ise võimelised oma keskkonda tuleohutuna hoida. Leidub nii voodis suitsetajaid kui kodusid, kus on vanad elektrisüsteemid või on ruumid täis materjale, mis võivad kergesti süttida.

“Inimesed kipuvad jääma öösel või õhtuti suitsuga koos magama. Viimane suits tehakse toas ja tihtipeale ei kustutata seda korralikult ära. Meil on küll isekustuvad suitsud, aga need tõesti igakord ei tööta. Kodus voodis või diivanil suitsetamine on väga suur probleem,” sõnas Kull.

Probleemiks on ka rõdudel suitsetamine. “Meil on mitmeid juhtumeid, kus suitsukoni on lennanud tuulega teise inimese vara peale, kas aknast sisse või rõdule. Kui seal on ladustatud palju hästi süttivaid materjale, siis nii ongi tuli alguse saanud,” lisas ta.

Eakaid tuleb märgata

Samuti on mure eakate inimestega, kel ei ole lähedasi või suhtlust naabritega, kes märkaksid. Eakad inimesed ei pruugi ise ohtu märgata või unustatakse mäluprobleemide tõttu toit pliidile. Lisaks võivad tekkida terviserikked. Päästeamet paneb südamele, et kui on teada või näha, et inimene võib olla üksi ning ei saa tuleohutusega ise hakkama, siis tasuks ühendust võtta linnaosavalitsuse või päästeametiga.

“Meil on tekkinud Päästeametis andmebaas, kus on sihtgrupiks üksi elavad eakad, toimetulekuraskustes inimesed ja pered, kus on palju lapsi, kuhu tahame kindlasti ise jõuda ja mille käigus leiame abivajajad üles, kuid oleme rõõmsad kui inimesed ise teada annavad,” selgitas Kull.

“Eakate inimeste puhul on oluline märksõna liikumine ja üldine sotsiaalne pool. Näeme, et võib-olla nad isegi märkavad, et toit on kuskil pliidi peal, aga ei jõua reageerida ja komistavad. Kui keegi kuuleb ja teab, et tema eakas sugulane või naaber on pikaks ajaks üksinda jäänud, siis tehke regulaarseid kõnesid ja kontrollige. Kahju on neist, kellest pole pikka aega kuulda olnud ja inimesed ümberringi teavad, et ta üksinda elas ja hätta sattus,” rääkis Kull.

Korteriühistute ülesanne on tagada ligipääsetavus

Päästeamet pakub nõustamisi ka korteriühistutele, näiteks võib kutsuda korteriühistute koosolekutele tuleohutusest rääkima, kuid soovi korral vaatavad päästjad üle ka tuleohuprobleemid nii korterites kui maja ümbruses. “Vaatame üle tuletõkkeuksed, kas päästemeeskonnal on võimalik kiiresti majale ligi saada ja kas parkimine on hästi korraldatud,” rääkis Kull.

Kõige suurem probleem parkivate autodega on Päästeameti sõnul Põhja-Tallinnas, aga ka Kristiine kandis, kus on palju autosid ja päästemeeskonna kohale jõudmine võib seega võtta lisaminuteid.

Asjade trepikotta ladustamine võib takistada evakuatsiooniteed, aga erinevad materjalid võivad ka kergesti süttida. “On olnud juhtumeid, kus eakad on põlengu korral juba peaaegu välja jõudnud, aga välisuksest kahjuks edasi ei saa, sest uks on suletud ja võti ripub eemal. Sel hetkel kui on paanika, siis sa ei märka seda,” rääkis Kull.

Samuti ei ole mõistlik trepikodades jalgrattaid või lillepotte ladustada, sest nad on takistavad tegurid ja teistpidi ise tuleohu allikad. Nähtaval kohal olev vara võib lisaks varastele ligi tõmmata ka pahatahtlikke süütajaid. “On olnud juhtumeid, kus on talvel näiteks süüdatud kelk ja eraldunud mürgised ained mõjusid eakale naisterahvale väga halvasti. Põlema on läinud ka lapsevankrid,” tõi Kull mõned näited.

Pigem rohkem andureid kui vähem

Kõige olulisem tuleohutuse jaoks on suitsuandurite olemasolu, mis on olnud juba kohustuslik kümme aastat. Päästeamet külastab kodusid ning kontrollib ka andurite töökorda ning on valmis nõustama ja abivajajatele ise anduri andma, kuid neid tuleb ka ise regulaarselt kontrollida.

Korterites peaks olema olemas vähemalt üks suitsuandur korteri peale, kuid kahekorrulistes eramajades tuleks andur panna ka teisele korrusele.

Seda, et päästeamet anduri puudumisel trahvi teeb ei ole vaja karta. “Kui tõesti abivajajal suitsuandur puudub, siis trahvi asemel paneme anduri pigem ise üles kui on vajalik ja inimene ei saa seda ise soetada,” sõnas Kull.

Anduritest tuleks rääkida kindlasti ka lastega. “Kui kodus on väikesed lapsed, siis tuleks neile rääkida evakuatsioonist, kuidas kodust kiiresti välja saada kui midagi juhtub. Kindlasti tuleb lapsega rääkida ka suitsuandurist ning lastega koos testida, sest oleme märganud, et lapsed lähevad paanikasse kui andur tööle läheb ja mõni laps tardub sellest täielikult,” rääkis Kull, et kuigi lastele räägitakse tuleohutusest ka koolis, siis tuleks kindlasti olukorrad ka kodus läbi mängida.

Alates 2021. aastast on kohustuslik ka vingugaasiandur, mis on ainuke andur, mis annab märku lõhnatust vingugaasist, mida ei ole võimalik muudmoodi tuvastada. Eriti külmal ajal kipuvad inimese sooja saamiseks ülekütma ning siibri liiga vara kinni panema, mis võib tekitada liiga suure koguse vingugaasi eraldumise.

Nii korteriühistud kui inimesed ise saavad tuleohutuse kontrollimiseks ning nõustamise kokkuleppimiseks helistada numbril 1247. Lisaks on Päästeameti kodulehel olemas test, kus on võimalik testida oma kodu tuleohutust. Seal saab vaadata, millised ohud võivad kodus varitseda. Kõige kergem on alustada aga suitsuanduri kontrollimisest.