„Jäätmete liigiti kogumine võib inimestele tunduda ebamugav aga see on tohutult vajalik. Ma pigem näengi võimalust, et lapsed õpetavad kodus vanemaid, et seda on vaja, sest vanemad lastele seda pahatihti teha ei oska või ei taha. Seetõttu on ka kooli roll ääretult tähtis,“ leidis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu tutvustades koolide esindajatele jäätmetele liigiti kogumise kaste.
Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond hankis 25 koolile jäätmete liigiti kogumiseks kokku 100 prügiurnide komplekti. Komplektid on projekteeritud ja valmistatud Eestis ning koolid saavad need kätte kas valmis kujul või detailidena, mille õpilased saavad ise tööõpetuse tundides kokku panna.
„Meie suur lootus on, et uuel põlvkonnal tekib täiesti teine suhtumine maailma. Neid maailma päästjaid ju minuealiste inimeste hulgas ülearu palju ei ole, aga noorte inimeste hulgas on neid planeedi päästjaid küll ja küll ja selle tõttu ma leiangi, et meid ootab ilus tulevik,“ rääkis Riisalu.
Jäätmekäitlus on tema sõnul valdkond, kus kohalikul omavalitsusel on suur roll kanda. „Kohe-kohe lähebki projekteerimisse meie esimene ringmaja. Hoone hakkab asuma Laki tänava piirkonnas ja seal tahamegi hakata kogukondadele, õpilastele ja kõigile linlastele andma õpetust selle kohta, et asjadest, mida me igapäevaselt ära viskame, saab õige sorteerimise korral teha uusi vajalikke asju.“
Ise valmistatud asja hoitakse rohkem
Ristiku põhikooli tööõpetuse õpetaja Jürgo Nooni, kes oli ka ise prügiurnide komplektide loomise juures osaline nentis, et tegelikult oli plaanis koolid komplektidega varustada juba eelmisel aastal, kuid koroonaviiruse tõttu tuli projekti teha väiksed korrektuurid. „Aga nüüd on nad olemas. Eesmärk oli luua komplektid, mis on praktilised ja vastupidavad, kuid mida on samas ka piisavalt lihtne kokku panna,“ selgitas Nooni.
Mees kinnitas, et Ristiku Põhikoolis pani ta komplektid komponentidest kokku kaheksanda klassi tööõpetuse tunnis. „Läheb ta ühe paaristunniga, suhteliselt ruttu,“ rääkis Nooni. „Alguses tekkisid mõningad momendid, kus tuli abiks olla – aeti küljed omavahel sassi ja nii, aga üldiselt said lapsed ise hakkama. Ja pärast, kui ta oli meil koos oli, siis tõstsime ta söökla juurde ära juba.“
Nooni sõnul on neil koolimaja peale paigutatud kaks sellist komplekti ja on näha, et kui lapsed on need oma kätega kokku pannud, siis tekib neil komplektidesse ka teistsugune suhtumine. „Hoolitakse rohkem ja võib-olla mõtestatakse ka rohkem, miks neid üldse vaja on,“ selgitas ta.
Nooni sõnul võtab igasuguse muutuse ellu viimine oma aja ning jäätmete sorteerimisega on samamoodi. „Aga kui selle teemaga erinevates tundides tegeleda, siis kindlasti tekivad ka muutused käitumises.“
Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik nentis, et uued komplektid saavad esimeses etapis 25 pealinna kooli, kuid tulevikus jätkatakse kindlasti prügiurnide jagamist koolidele ning juba sügisel jõuavad need järgmiste koolideni. „Koolide soovid olid väga erinevad, väiksemad koolid soovisid ühe või kaks komplekti ja kõige rohkem läheb seekord ühte kooli 12 komplekti,“ rääkis Kanarbik.
Tema sõnul on kindlasti palju koole, kes ka juba praegu väga hoolikalt jäätmeid liigiti koguvad, kuid kuna kõik koolid seda siiski veel ei tee, siis tekkiski mõte jagada neile ka spetsiaalsed ilusad komplektid, mis liigiti kogumist soodustaksid.
Vineerist valmistatud kapikestesse mahub neli prügiurni nelja erinevat liiki jäätmete jaoks – segapakend, biojäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Koos kapikestega saavad koolid ka selged ja värvilised juhendid, mis täpselt millisesse prügiurni liigitub. Need saavad koolid vastavalt oma soovile ja vajadustele urnikomplekti lähedusse nähtavale kohale paigaldada.
Jäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss
Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik kinnitas, et jäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss uute toodete valmistamiseks. Nii kodus, kui ka koolis, lasteaias, tööl ja avalikus ruumis peab tema sõnul olema lahendatud liigiti kogumine.
„On koole, mis on jäätmete liigiti kogumise osas väga eeskujulikud. Kahjuks on enamus koolides jäätmete liigiti kogumine vaid osaliselt lahendatud: eraldi pannakse vaid paber ja papp ning mõnes koolis ka patareid, pandipakend, bio- ja pakendijäätmed. Meie eesmärk on ühtlustada jäätmete liigiti kogumist haridusasutustes ning võimaldada segaolmejäätmeid liigiti koguda nii kodus kui oma koolis,“ selgitas ta.
Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud otsusele on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud alates 2020.a ringlusse võtma vähemalt 50% kodumajapidamisest (st kodust, töökohast, haridusasutusest) pärinevast paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. Kui Eestis saadetakse uuesti ringlusesse u 30% segaolmejäätmetest, siis tallinlased koguvad liigiti 47% olmejäätmetest. „Pingutame selle nimel, et see protsent igal aastal tõuseks,“ kinnitas Kanarbik.
Tallinn panustab tema sõnul ka edaspidi sellesse, et elanikud saaksid oma jäätmeid võimalikult mugavalt liigiti koguda ja ära anda. „Kindlasti jätkub Prügihundi teavitusprogramm jäätmete liigiti kogumise vajalikkuse teadvustamisest.“
Maja taga neli konteinerit, kuid korteris üks prügiämber
Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark nentis, et võrreldes teiste omavalitsustega on Tallinnas jäätmete liigiti kogumisega olukord võrdlemisi hea. “Uuringuid ja metoodikaid on erinevaid, kui jämedalt võib öelda, et ligikaudu 50 protsenti jäätmetest kogutakse liigiti. Kui nüüd võrrelda näiteks Tallinna linna ülejäänud Eestiga, siis Tallinna liigiti kogumise tase on oluliselt kõrgem. Tallinna linn tõstab kõrgemale kogu seda Eesti numbrit ka,” rääkis Mark.
Samas on sellelt tasemel tema hinnangul ilma põhimõttelisi muutusi tegemata raske edasi minna. “Me oleme saavutanud taseme, kus on raske edasi minna. Mõnes mõttes on tegemist sellise põlvkondade vahetumise küsimusega, et harjumused on visad muutuma,” sõnas ta.
Tema sõnul tulebki välja, et probleem ei ole mitte niivõrd korteriühistutes ja majaomanikes, kuivõrd korterites sees. “Maja taga võivad ju seista neli erinevat konteinerit eriliigilistele jäätmetele, kuid kui korteris sees on endiselt ainult üks prügiämber, siis on sellest vähe kasu,” nentis ta.
Seetõttu ongi Marki hinnangul väga oluline, et jäätmetele liigiti kogumisele pööratakse suurt tähelepanu just koolides. “Prügihunt on käinud koolides juba aastaid lapsi koolitamas, aga sageli ei ole lapsel klassist välja minnes ikkagi võimalust prügi sorteerida, sest prügikast klassiukse taga on üks. Nüüd see olukord loodetavasti paraneb.“
