"Kas kokkuhoiu ja avalike teenuste piiramise asemel tasuks ehk mõelda automaksule?" küsib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris. Tema sõnul väärib möödunud aasta Eesti kõigi aegade suurima eelarvepuudujäägi kõrval rohkem tähelepanu asjaolu, et ajutisest probleemist on saamas krooniline häda.

Nestor tuli oma nädalakommentaaris välja ideega kehtestada automaks, mis oleks alternatiiviks kärpepoliitikale.

Värskelt kokku löödud riigirahandusstatistika ütleb, et Eesti eelarvepuudujääk oli mullu 1,5 miljardit eurot ehk 5,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Eesti jaoks oluliselt hullemaks kujunenud 2008. aasta kriisi ajal piirdus eelarvepuudujääk kõigest 2,6 protsendiga.

“Võttes arvesse uue valitsuskoalitsiooni jõulisi lubadusi kliimaeesmärkide täitmiseks, sobiks CO2-heitmel põhinev automaks nende ambitsioonidega suurepäraselt. Keda keskkonna asemel huvitavad rohkem rahanumbrid, siis ainuüksi sõiduautosid imporditakse Eestisse aastas umbes miljardi euro eest. Maksubaasi nagu jaguks?” kirjutab Nestor.

Automaksu kaalumisest varemgi räägitud. Viimati oli Eesti automaksule kõige lähemal 2017. aasta kevadel, mil toonane võimukoalitsioon vägagi detailse kava välja töötas ja ka avalikkuse ette tõi. Toonane rahandusminister Sven Sester nimetas seda mootorsõiduki keskkonnalõivuks, mida tulnuks maksta sõidukite esmasel registreerimisel.

Äripäeva saatejuhi küsimusele, kas Eesti oleks valmis varamaksudeks, vastas president Kersti Kaljulaid möödunud aastal, et kui me oma riigi lõime, polnud inimestel vara ning riik ei tahtnud inimesi karistada selle eest, et nad omale maja või korteri ostavad ja seda elamiseks kasutavad.

“Me tahame, et sellest võidaks ettevõtlus, mitte tingimata jõukam tarbija. Kui tegemist on ebavõrdsuse suurendamisega, siis miks mitte automaksud?” käis president välja mõtte. Intervjuu jooksul ta seda edasi ei arendanud.

Automaksu ideed on pooldanud ka toonane rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kes ütles viimati neli aastat tagasi, et selle asemel, et pidevalt kütuseaktsiise tõsta, võiks Eesti kehtestada pigem automaksu.

Eesti Autolammutuse Liidu juht Riho Seppet leidis, et automaks on ainus toimiv survestusvahend, mis tagab keskkonnaohtlike ja silma riivavate autoromude jõudmise jäätmekäitlusse, lihtsamalt öeldes pressi alla.