"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Soomlased aitasid märtsipommitamise ajal Tallinna suurematest purustustest päästa? (0)
01. märts 2021

Tallinnast oleks äärepealt saanud kindluslinn nõukogude laevade vastu, mida sakslased pidanuks iga hinna eest hoidma. See aga oleks tähendanud eriti raskeid purustusi.

Kuigi 1944. aasta sõjasündmused tõid Eesti pealinnale suuri purustusi, võinuks Tallinna saatus olla ka tunduvalt karmim. Ajaloolane Taavet Liias kirjutas ajakirja Akadeemia 2010. aasta kolmandas numbris pikema artikli Tallinna õhutõrjest 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Kõnealuses artiklis rääkis ta esimest korda soomlaste rollist tol Tallinna jaoks saatuslikul ööl.

Nimelt ründasid Soome lennukid 1944. a 9. märtsi õhtul nõukogude lennuvälju Leningradi lähedal, mistõttu võis punalennukite teine rünnakulaine Tallinnale väiksemaks  jääda. Liias jätab oma artikli lõpus aga õhku küsimuse: kas nõukogude rünnaku rikkusid soomlased või oligi teine rünnakulaine Tallinnale plaanitud oluliselt väiksemas mahus? Siit koorub aga teine küsimus: kas soomlaste rünnak nõukogude lennuväljadele 9. märtsil 1944 sattus kogemata samale õhtule õhurünnakuga Tallinnale või kasutasid soomlased operatiivselt tekkinud olukorda?

Rünnak oli ette teada

Punaarmee kaugtegevuslennuväe ADD lennukid olid 1944. aasta veebruaris Helsingit, aga ka teisi Soome linnu korduvalt pommitanud. Samuti ründasid nõukogude pommitajad objekte Eestis, nende seas Tallinnas. Tuletame meelde, et Soome sõdis toona Saksamaa liitlasena Nõukogude Liiduga. Saksamaa oli aga Tallinna ja Eesti okupeerinud.

Märtsi alguses kardeti uusi õhurünnakuid nii Helsingile kui Tallinnale. Linnade kaitset parandati. Tallinnal jäi see siiski oluliselt nõrgemaks. Soomlased plaanisid aga ka kättemaksuaktsiooni. 6. märtsil on nad teinud nõukogude lennuväljade kohal luurelende:

7. või 8. märtsil jõudis Tallinna Saksa ööhävitajate eskadrilli juhtlaev Togo, mis öösel paiknes Juminda poolsaare kandis. See väga modernne sõjalaev jälgis oma radariga õhuruumi kuni Soome rannikuni välja ja pidi koordineerima ööhävitajate tegevust kõnealuses ruumis.

9. märtsi õhurünnak ei tulnud sakslastele ootamatult. Luftwaffe raadioluureüksus püüdis Toropetsi juures Tveri oblastis (Pihkva ja Moskva vahel) kinni info algavast operatsioonist Tallinna vastu. Kindlasti jõudis see luureinfo ka Togo pardale. Ja kuna Togo tegevusraadius hõlmas liitlase Soome rannikut, siis väga suure tõenäosusega ühel või teisel viisil ka Soome sõjaväeluurele.

Umbes 360 lennukit

Kui palju 9. ja 10. märtsil nõukogude lennukeid Tallinna ründas, pole täpselt teada. Esimese rünnakulaine suuruseks on pakutud kuni 300 lennukit, teise puhul umbes 60. Igal juhul osales teises rünnakulaines kordades vähem ADD pommituslennukeid.
Esimene rünnakulaine Tallinnale algas toonase kohaliku aja ehk Kesk-Euroopa aja järgi natuke enne kella 18.30. Lennukid olid seega startinud vähemalt tund varem. Umbes samal ajal, kui punalennukid oma baasidest õhku tõusid, käivitus soomlaste rünnakuplaan. Täpsete kellaaegadega aruanded on säilinud.

Tol õhtul ründas Soome lennuväe 4. lennurügemendi 21 lennukit nõukogude lennuväljasid Leningradi piirkonnas. Rünnati Levašovo, Kasimovi, Gorskaja ja Jukki lennuvälja. Seejuures hiilisid Soome lennukid ööpimeduses Tallinna kohalt oma baasidesse suundunud nõukogude lennukite rivi vahele. Hilisema luureinfo kohaselt hävitati selle rünnaku käigus kuni 14 punalennukit, lisaks ühel lennuväljal kogu kütusevaru.

Seejuures on oluline teada, et esimene rünnakulaine Tallinnale lõppes kell 21.21. Nagu juba öeldud, suundus osa punalennukeid baasidesse, mis parasjagu soomlaste rünnaku all olid. Võimalik, et nõukogude lennukitel oli plaan võtta sealt peale uus koorem pomme ja tulla Tallinna kohale tagasi. Teine, oluliselt väiksem rünnakulaine algas kell 1.07 ja kestis kella kolmeni öösel.

Leidub neid, kes väidavad, et soomlaste rünnaku algus Tallinna ründamisega samal ajal on puhas juhus. Samas on väheusutav, et Saksamaa ja Soome kui liitlased tol ööl olulist luureinfot ei vahetanud. Nii tundub, et soomlased olid varem planeeritud rünnakuks valmis ja 9. märtsi õhtul saabus selleks lihtsalt sobiv hetk. Ja kui sel polnud Tallinna teisele, väiksemale rünnakulainele otsustavat mõju, siis segadust tekitas see punaarmee rünnakuplaanis kindlasti.

Õhurünnakuid tuli veelgi

Igal juhul hukkus sel ööl ligi 800 inimest. Kokku sai aruande järgi purustusi 5073 hoonet ehk enam kui pool Tallinna toonasest hoonestikust. Oli vähe peresid, kelle saatust terrorirünnak mõjutanud poleks. Olgu aga öeldud, et see polnud esimene ega jäänud ka viimaseks õhurünnakuks Tallinnale Teise maailmasõja ajal.

Kui märtsipommitamise lugu on üldiselt väga hästi teada, siis see, kui lähedal oli Tallinn sama aasta sügisel hävingule, eriti  mitte.
Pool aastat hiljem, septembris 1944 taandus Saksamaa kõigil Teise maailmasõja rinnetel. Hitleri Saksamaa kõige idapoolsem okupeeritud territoorium oli toona Eesti. Pärast Soome alistumist Nõukogude Liidule polnud aga enam võimalik Eestit väga kaua hoida. Nii asusid Saksa väed 14. septembril taanduma. Siiski kaalus Hitler võimalust muuta sadamalinn Tallinn kindluseks, mis võimaldanuks Kroonlinnast liikuma hakanud punalaevastikku tule all hoida. Selleks oli tehtud ka ettevalmistusi.

Sõja lõpus muutis Hitler kindluslinnadeks mitmeid Läänemere-äärseid piirkondi, mida tuli iga hinna eest hoida. Kui see Hitleri hullumeelne plaan oleks siingi käivitunud, poleks märtsipommitamises niigi väga suuri purustusi saanud Tallinnas suurt midagi peale varemetevälja alles jäänud.

Artikli koostamisel on lisaks mainitud allikatele kasutatud raamatuid ” 800 aastat lugusid Tallinnast” ja “Tallinn tules”.

Hävines kolmandik kodudest

• Kui nõukogude lennuvägi oli 6. märtsil Narva linna purustanud, järgnes sellele Tallinna pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kella 19.15-1 ja 3-6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

• Rünnaku peamine siht oli rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised.

• Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.

• Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi kolmandiku.  Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodust. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

• Paljusid paiku, nt Harju tänavat ei taastatudki. Ka korralikumad varemed käskis nõukogude võim sund- ja hoogtöö korras maha kiskuda.

Tule märtsipommitamises hukkunuid mälestama!

Niguliste kirikus on mälestuskontsert, löövad kirikute kellad ning Harju tänaval süüdatakse küünlad.

Eesti muinsuskaitse selts, Niguliste muuseum ja Tallinna muinsuskaitseosakond kutsuvad 9. märtsil mälestama ohvreid, kes hukkusid 1944. aastal Nõukogude lennuväe pommirünnakutes Tallinnale jt Eesti linnadele.

Kell 12 algab mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalvuse peab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan, ülempreester Aleksander Sarapik.

Kella 18-19 on kavas mälestusteenistus Niguliste kirikus. Esinevad Tiit Kiik orelil, bariton Aare Saal ning Valju Kasuk viiulil. Vaimulikuna teenib kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Mälestuskõnega esineb ajaloolane professor Raimo Pullat. Kõneleb ka linnavalitsuse esindaja.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad ning Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

Korraldajad paluvad mälestuspäeval hoida turvalist vahemaad ning kindlasti kanda maski!

Tänavu möödub nõukogude lennuväe rünnakutest  Eesti linnadele 77 aastat. 1989. aastal alustas muinsuskaitse selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Valgusekiiri pimeduseriiki
9. märts 2021 15:34
Päris üksikasjaliku ülevaate annab Jüri Kivimäe ja Lea Kõivu arhiiviandmetele tuginev teos TALLINN TULES. Siit leiab väga konkreetseid arvandmeid, aga ka pealtnägijate kirjeldusi, fotosid ja muud dokumentaalset materjale nii eesti kui saksa keeles . Kõik nimetatu on koondatud Tallinna Linnaarhiivi toimetistesse nr2 ja trükis avaldatud 1997. aastal. Keegi pimedusejünger- kommentaator Veber annab teada, et Tallinn suuri purustusi ei saanudki ja imestab kas üks kolmandik Linnast tehti maatasa!Õnneks seletab Maarja Liidja postituse lõiguke, mis tegelikult toimus.Nõukogude Liidu lennuväe barbaarne sõjakuritegu oli nii räige, et vaadata oskaja näeb selle jälgi igal pool linnas praegugi! Pimedusejüngritele on vaja saata valgusekiiri - kes seda teeks?
instruktor
5. märts 2021 18:14
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=26443 http://www.kool.ee/?6113 https://parnu.postimees.ee/2380983/punakotkaste-pommirunnakud-eesti-linnadele
pärnakas
3. märts 2021 18:37
https://parnu.postimees.ee/2346467/parnu-tana-linna-pommitamisest-kolmandat-korda
kättemaks ja pressing
2. märts 2021 18:39
1944. aasta alul Punaarmee purustas Saksamaa kaitsevööndi blokeeritud Leningradi all mis ligi kaks ja pool aastat vastupidas. Sakslased suutsid küllalt oskuslikul Narva jõe liinile taanduda ja Punaarmee üritas üle jõe tungida ent ebaõnnestunult rinne pidas. Vast siis terrorirünnak kättemaksuks ja samas pressing Rootsis juba tollal käisid kõnelused vaherahu üle Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti paraku ei olnud suurvõimude silmis mittekeegi isegi Eesti Vabariiki ei suvatsenud Suur-Saksamaa taastada. Tõsistes asjades suurriigid käituvad äärmiselt karmilt ja hoolimatult meenutame Poolat - Saksamaale kuulutati sõda kuid mingit rünnakut Poola abistamiseks Prantsusmaa ja Inglismaa ette ei võtnud üheksa kuud molutati miljonid hambuni relvis mehed igavlesid ja ainult prantslannade meeletu ohvrimeelsus hoidis miljonid mehed teat raamides kuni siis saksmann ründas. Suurriikide värk.
Vaatleja
2. märts 2021 18:03
Pigem oli tegu soomlaste poolt lihtsalt Helsinki suurpommitamiste järel ette võetud sümboolse aktsiooni, kui sõjasündmustes mingeid märgatavaid muutusi esile kutsunud lahingoperatsiooniga, mille poolt räägivad kasvõi siinsamas artiklis toodud arvud nagu ka selleks ajaks välja kujunenud jõuvahekord laiemalt. Suuremad purustused Tallinnas hoidis ära pigem see, et tolleagsed lauspommitamised ükskõik kelle poolt siis ette võetud, eriti veel pimedas ei hiilanud just kuigi suure tabamustäpsusega.
klaarida mägimehega
1. märts 2021 21:18
Värk Euroopas oli selge 1943 suveks ja saksa ohvitserid oleks pidanud lahendama mingi kahtlast päritolu mägimehe küsimuse paraku ei suudetud. Edasi siis terrorirünnakud linnadele ja saksa lennuvägi ja õhukaitse varises kokku. Vältida sõda kahel rindel õpetus Saksamaale ja tagajärg.
harrys
1. märts 2021 17:53
1944. aasta sõjadraama seni avaldamata üksikasju. http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=1252 http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=1287 http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=1305
Veber
1. märts 2021 14:09
Nägin lapsena pommitamistagajärgi Tallinnas. Sodiks oli vain Harju tänav, kus me ronisime varemetel kuni kirjanike maja ehitamiseni ja Estonia teatrist Lembitu tn poole asuv ala. Toompea, vanalinn, südalinn kannatada ei saanud. Elasime Pärnu mnt alguses ja Pärnu mnt oli kogu pikkuses terve, v.a. Estonia. Grand Marina veel oli purustatud. Kas tõesti moodustasid purustused 1/3 elamufondist?
Marja Liidja
1. märts 2021 17:53
Kolisime päast märtsipommitamist Narva maanteele, kust jätkasin kooliteed 2. klassis endisse kooli (Tatari/Allika). Narva mnt oli üsna täielikult purustatud, linna pool alles küll kino Forum ja paar maja sellest südalinna poole, siis varemetes kuni Aedvilja tänavani, st Eesti Kaabel ehitati veel põlenud alale. Üle tee Pronksi tänava nurgast kuni gümmnaasiumihooneni (nõuk aja lastepolikliinik), mis lammutati Teenindusmaja ehitamisel. kui pöörasin Reimanni tänavasse oli see varemetes, välja arvatud vene kirik, ja samuti ristuv Gonsiori tänav, kus seisis pikki aastaid üksik kivimaja- seda mäletavad vist paljud. Tartu mnt ja Reimanni ristumisel mõned ilusad suured majad alles, siis kõik põlendu, kaasa arvatud silmatorkav sünagoog- Sakala alguseni, Seal, kus Allika tänav oli Kentmanniga risti, üle tee põlenud Türgi saatkond, ilusad varemed. praeguseni on veel alles tühik Torupilli selveri taga ja ümbruses. Kentmanni tänav oli tol ööl üleni tules, mu ema tahtis Estoniast 2 pommitamise vahel koju jõuda, ei pääsenud läbi, Kaupmehest õnnestus.
Marja Liidja
1. märts 2021 18:01
Lisaksin, et silamtorkavalt suur koristatud varemetest jäänud tühik on veel praegugi Torupilli Selveri taga ja ümbruses, südalinnast veidi kaugemal ,aga selliseid kohti oli kindlasti veelgi.
Vaid huvid
1. märts 2021 11:28
Lugupeetavad riikidel - kui muidugi tegemist riigiga osad vaid teat alad territooriumid - on vaid huvid. Soome lähtus soome rahva ja Soome riigi huvidest ja suutis sõdades vältida okupeerimist omariikluse likvideerimist mõneti lausa ime tollases Euroopas. Respekt.
teat korrektsust
1. märts 2021 11:02
Soome sõlmis Nõukogude Liiduga relvarahu mille üheks tingimuseks oli sõjategevuse alustamine oma endise liitlase vastu. Relvarahu Nõukogude Liiduga saavutatud kuulutas Soome sõja Hitleri Saksamaale tuntud kui Lapi sõda. Soome küllalt lühikese ajajooksul pidas kolm sõda ja teadmiseks pidas vastu ei alistunud. Oleme korrektsed. Soome ja Nõukogude Liidu suhted äärmiselt keerulised ja mitmetahulised muutuvad ajas kuid mingist alistumisest ei saa rääkida.