"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VIDEO! Heeroldi jutud: kosmiline reis kultuuripärandisse Kaljo Põllu loominguga (0)
08. märts 2021

"Kui Kaljo Põllu on võtnud kujutada Eesti maastikke, siis ta pole neid mitte fikseerinud nagu fotograaf, vaid ta on teinud mingisuguse üldistuse, mille sisse on ta põiminud ka legendaarsed pärandid," ütles heerold Jüri Kuuskemaa.

Heerold kutsub seekord Lühikese Jala alguses asuvasse Adamson-Ericu muuseumi, kus enne piirangute kehtestamist sai osa Kaljo Põllu rahvusromantilisest pärandist.

“Kaljo Põllu lahkus elavate killast aastal 2010, kuid temast jäi arvukas pärand – eelkõige graafiline.  Kuuekümnete aastate lõpul tuli tal idee, et ta peaks nagu keskenduma pärandile – sellele, mis on meie rahval põlist, igikestvat ja ta asus otsima, nagu öeldakse, juuri,” ütles kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Metsotinto tehnika leiutati Kuuskemaa sõnul 17. sajandil ning see toimib järgnevalt: vaskplaat karestatakse nii, et selle pind jääb üleni kaetud väikeste näsadega ning sellele asetatud tõmmisele jääb tohutult palju väikseid erineva suurusega täppe.

“Kunstniku ülesandeks jääb kaabitsaga kanda peale joonistus ning nendes kohtades, kus ta tahab, et pind tuleks saledam, lihvida need näsad maha või madalamaks. Ja kui tehakse tõmmis, siis on sellel mustal ja valgel tohutu palju varjundeid, rohkem varjundeid kui ühelgi teisel graafilisel tehnikal,” märkis Jüri Kuuskemaa.

“Kui Kaljo Põllu on võtnud kujutada Eesti maastikke, siis ta pole neid mitte fikseerinud nagu fotograaf, vaid ta on teinud mingisuguse üldistuse, mille sisse on ta põiminud ka legendaarsed pärandid,” selgitas Kuuskemaa, viidates uskumusele, mille kohaselt olevat soome-ugri rahvad Veelinnu rahvad.

“Selle tõttu on seosed, mis tekivad tema maastikel, paiguti kosmilised, kuigi mõnel puhul on kujutatud näiteks linnupesa või mingisugust maast väljaulatuvat taime. Selles mõttes on see realismi ja kosmismi vahepealne. Tore on vaadata ka seda, kui ta kujutab pilvi nagu mingisuguseid munasid. Muna motiiv on ka väga oluline, sest soome-ugri pärimuste järgi ongi maailm tekkinud munast.”

Kunstiajaloolase sõnul ei otsinud Kaljo Põllu ei meie juuri mitte üksnes eestlaste minevikust, vaid ta käis ka paljude teiste soome-ugri rahvast juures,  võttes kaasa nii-öelda kogu selle soome-ugri pärandi.

“Üks motiive, mida ta ka oma arheoloogilistel reisidel imetles, eriti Karjalas, on kivist labürint, mille tähenduse üle on ajaloolased vaielnud. Aga Kaljo Põllu on võtnud selle labürindi kujutise ja andnud sellele nimeks “Saatus”. Näitusel on ka geomeetriliste motiividega töid, mis sümboliseerivad seda, et Päike on ümmargune, Kuu on ümmargune ja nende taevaste kehade all on allilm ja siin ujuvad nähtavasti Hingelinnud, meie kallite esivanemate kehastused,” arvas Kuuskemaa.

Sarja “Kodalased” nimi tuleneb sellest, et ajastul, mil veel kandilisi maju ei ehitatud, olid laplastel või saamidel sellised ümmargused püstkojad, kus keskel oli lõkkekohti, ülevalt läks siis suits välja ja ümmargused on ju ka muud olulised osad maailmast: Päike, Kuu, taevavõlv ja Maa,” kirjeldas Kuuskemaa, tuues näiteks  töö nimega “Maailm nagu pada”.

“Päikesevenele on tal pühendatud mitu tööd. Ta nägi Karjalas kaljujooniseid ja teadis kirjelduse järgi, millega tegu, sest Skandinaavias on ka selliseid asju. Kui päike läheb looja, siis ujub ta läbi allilma vette, kuni ta hommikul siis taas tõuseb. Näituse plakatil olev päikesevene on mõnevõrra nõutust tekitav sellepärast, et reisijatel on väga imelikud peakatted,” nentis Kuuskemaa.  

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millised loomad on Tallinnas elanud

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas toimetasid Tallinna raehärrad

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, millise kuninganna võib leida raesaali kambrist

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kuidas pildipiibel asendas meie esivanematele aabitsat

VIDEO! Heeroldi jutud: Püha Vaimu kirik on linlastele lohutust pakkunud üle 400 aasta

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, milliseid aardeid peidab antiigiäri varasalv

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?

VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus

VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid? 

VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, miks ja millal sai Toompeal asuv Rootsi bastion endale nimeks Lindamägi 

VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.