"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! OECD aitab Tallinnal kaardistada ringmajanduse võimalusi (0)
09. märts 2021
Mats Õun

"Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) on valinud Tallinna üheks oma partneriks ringmajanduse arendamisel. See on erakordne au, et Tallinna püüdlusi rohepealinnaks ja rohepöördes eestvedajana on tunnustatud," ütles abilinnapea Aivar Riisalu. "Inimesed on valmis oma tarbimiskäitumist ja harjumusi muutma," ütles OECD ringmajanduse üksuse juht Oriana Romano.

 

“Me peame kõik üheskoos liikuma puhta majanduse poole, et ka kahjulikke pakendeid tekiks vähem. Rohepööre on Tallinna selge valik, siin ei ole midagi arutada, selle tee oleme selgelt endale teadvustanud,” lisas Riisalu, kelle sõnul ei kirjuta OECD Tallinnale selgeid käsulaudu, vaid aitavab linnal leida õige tee.

“See on ka päris arvestatav samm Tallinna rahvusvahelistumises, sest meie saame teistele pealinnadele näidata, kuidas tulevikus paremini hakkama saada. See on suure tee algus ja ma käime seda teed püstipäi,” sõnas abilinnapea.  

“Vaja on jõuda tõeliste muutusteni nii tarbimises, tootmises, planeerimises, väärtushinnangute kujundamises kui ka poliitikas. See ongi põhjus, miks Tallinn otsustas ühineda OECD programmiga, mille nimeks on “Ringmajandusele üleminek linnades ja regioonides”,” selgitas Tallinna Strateegiakeskuse arengu- ja väliskoostöö osakonna juhataja Krista Kampus.

Tallinna projekt selle programmi raames viiakse ellu perioodil märts 2021 – september 2022 projekti, mis suure tõenäosusega kuulutatakse ametlikult välja järgmisel OSCD kõrgetasemelisel ümarlaual aprillis.

Eesmärgiks selles programmis osalemisel on analüüsida ringmajanduse põhimõtteid kõige laiemas mõttes, aga hinnata ka linna võimalusi ja ressursse, meie olukorda ringmajanduses ja tulevikupotentsiaal, samuti kaasata erinevaid huvigruppe ja õppida teiste linnade kogemustest. Programmis osalemise tulemusena valmib koostöös OSCD ekspertidega Tallinna ringmajandusele ülemineku võimaluste analüüs.

Ringmajandus pole ainult prügivedu

“Ringmajandus on laiem kui ainult jäätmekorraldus, ringmajanduse hulka kuulub ka igasugune ressursisääst. Me teame seda, et majandus ei saa piiramatult kasvada piiratud loodusressursside olukorras,” tõdes Kampus. “Seetõttu on hästi oluline see, et igasuguseid loodusressursse kasutatakse väga vastutustundlikult ja see puudutab niisiis jäätmekorraldust, aga  ka vett, toidutootmist ja toidu raiskamise vähendamist.”

Ringmajandus hõlmab Kampuse sõnul palju  erinevaid valdkondi – see puudutab ka ringhangete kasutamist avalikus sektoris, mis on tema hinnangul väga tugev tööriist ka erasektoris muutuste esile kutsumiseks.

“See puudutab teavitustööd. See puudutab seda, et, et tooteid tuleb hoida võimalikult kaua kasutuses, kas siis korduvkasutuse, ümberkujundamise, parandamise, renoveerimise või kasutusotstarbe muutmise läbi. Pikemas perspektiivis tähendab see ka jäätmetest valmistatud ehitusmaterjalide kasutamist ehitustel ja renoveerimisel ja nii edasi,” ütles Kampus.

Muutused on võimalikud

“Number üks õppetund, mida COVID-19 pandeemia meile on õpetanud, et muutused on tegelikult võimalikud. Inimesed on valmis oma tarbimiskäitumist ja harjumusi muutma. Ja tegelikult ka seda, et ettevõtted on võimelised väga kiiresti oma äriplaane ja oma pakutavaid teenuseid ja tooteid ümber korraldama,” ütles OECD ringmajanduse üksuse juht Oriana Romano.

Romano sõnul on OECD programmis väga olulisel kohal ka alt üles algatus: linnade omavaheline kogemuste vahetamine.

“Linnadel on ringmajandusele üleminekul globaalses mõttes kindlasti võtmeroll. Ja ringmajandusega on seotud ka kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamine. On arvutatud, et kui näiteks transpordi-, toidu-,  ehitussektor muutus ringseks, et siis vähendaks CO2 heitkoguseid 2030. aastaks 48% ja 2050. aastaks 85% 2012. aastaga võrreldes,” märkis Romano.

OECD hiljutine raport toob välja kolm olulist valdkonda, mis on ringmajandusele üleminekul võtmetähtsusega: keskkond, heitkogused ja jäätmed ning materjali, toormaterjali kasutamine.

Tegelikult on pandeemia ajal jäätmete hulk ka kasvanud ja see on juhtinud jälle omakorda tähelepanu sellele, et jäätmekorraldusega tuleb tegeleda. Selles ressursi nägemine on tähtis osa ringmajanduse edust.

“Ringmajanduse puhul on väga oluline ka see, et tegelikult toetab see ettevõtlust ja uute töökohtade loomist toodete taaskasutusel, see loob targemaid töökohti võrreldes töötleva tööstusega ja on arvutatud, et Euroopas umbes aastaks 2035 ringmajandusele üleminekul tekib juurde orienteeruvalt 700 000 uut töökohta,” ütles Romano.

Väljakutsetena toovad linnad tavaliselt ringmajanduse osas välja, et neil ei ole piisavalt raha ja takistuseks on ka õiguslikud probleemid, kultuurilised eripärad ja ka inimeste ja ettevõtete madal teadlikkus.

“Number üks õppetund, mida COVID-19 pandeemia meile on õpetanud, on see, et muutused on tegelikult võimalikud, et inimesed on valmis oma tarbimiskäitumist ja harjumusi muutma. Ja tegelikult ka seda, et ettevõtted on võimelised väga kiiresti oma äriplaane ja oma pakutavaid teenuseid ja tooteid ümber korraldama,”  ütles Oriana Romano.

Linn on e-teenuseid loonud juba veerandsada aastat

“Ennekõike avalikkusele mõeldud e-teenuseid oleme Tallinna linnas arendanud juba üle 25  aasta ja nende eesmärk on kodaniku elu mugavamaks tegemine. Küllap need on kõik panustanud ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele, sest iga printimata paber, sõitmata jäänud sõit või andmetel põhinev juhtimisotsus toetab ju ka neid eesmärke,” ütles Tallinna digidirektor Martin Männil.

Linna abiga läbi viidud digiprojektidest tõstis Männil esimesena esile Tallinna ja Helsingi digitaalse dünaamilise rohemudeli.

“Tegu on planeerimistööriistaga, mis aitab linnaplaneerimisega seotud otsuseid vastu võtta ja erinevalt näiteks tavalistest 3-D linnamudelitest on selle mudeli eripära rohelisuse dünaamilisus: puud kasvavad eri aastaaegadel, on raagus või lehes, ja seetõttu see mudel ei ole staatiline, vaid pidevas muutuses,” tutvustas Männil.

Järgmine oluline projekt on Männili sõnul seotud transpordi erinevate transpordiliikide ühiseks võrgustikuks Integreerimise ideega.

“Meil on kasutusel palju erinevaid transpordiliike, nii era- kui avalikke. Meie mõte on neid eri transpordiliike paremini integreerida üheks loogiliseks tervikuks, nii et inimene saab teekonna oma kodust soovitud sihtpaika kuidagi automaatselt planeerida: talle tuleb ukse ette vajalik sõiduk, viib ta võib-olla järgmise peatuseni ja sealt edasi. See võiks olla üks meetod saada inimesi autodest välja, sest autostumine on Tallinnas väga suur ja väga kiires tempos kasvu probleem,” tõdes Männil.

“Näide planeeritud lahendusest: kui Krista elaks näiteks Rae vallas Peetri alevikus ja sooviks tulla kesklinna, siis ta saaks tellida endale väikse isesõitva bussi ukse taha, sõita sellega lähima ühistranspordipeatuseni, see omakorda viiks ta juba trammi peale, mis tooks ta kesklinna. Erinevad transpordiliigid tuleb mingisuguse tehnilise ja finantsmudeli toel üheks teenuseks kokku pakendada ja seda me siis üritamegi luua.”

Kolmandaks oluliseks projektiks on hoonete energiatõhususe reaalajas jälgimine ja juhtimine. Tänapäevased hoonete kütte, ventilatsiooni-, jahutuse süsteemid, võimaldavad  kõik juba kaugjuhtimist, automaatset juhtimist ja see loob ka võimalused teha seda dünaamiliselt, efektiivselt ja lähtuvalt reaalsest hetkevajadusest.

“On arusaadav, et klassiruumi ventilatsioon peab töötama intensiivselt hetkel, kui seal on õpilased sees ja võib öösel töötada väiksema koormusega, sama teema on küttega. Kui me loome keskse juhtimissüsteemi ja keskse ülevaate enda hoonete küttest, ventilatsioonist, jahutusest, siis me suudame neid esiteks reaalajas efektiivsemalt juhtida, säästes lihtsalt energiat ja raha. Aga me suudame ka tagada parema õpikeskkonna näiteks õpilastele.”

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.