"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Jüri Ratas: tasuta sõiduõigus on parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi (0)
10. märts 2021
Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

"On loomulik, et süsteem vajab arenguks lisaraha ning siinkohal tasub meenutada, et tasuta ühistransport ei tekkinud tühja koha pealt, vaid ühistransporti doteeriti juba enne seda 2/3 ulatuses ja 1/3 tuli piletitulust," rääkis Keskerakonna esimees ja Riigikogu liige Jüri Ratas, et ühistranspordisüsteemi tuleb arendada edasi.

1. juulil 2018 teostatud ühistranspordireform ei tähendanud ainult tasuta sõitmist, vaid see tähendas ka täiendavate liinikilomeetrite rahastamist, et võimaldada liinivõrgu tihendamist ning ühistranspordikeskuste käivitamist lähtuvalt kohalike inimeste vajadustest, kirjutas Ratas oma Facebooki kontol.
 
2017. aastal tellis riik bussiliine 36,2 liinikilomeetri ulatuses. 2018. aastal oli see arv 38,4 miljonit, 2019. aastal 42,3 miljonit ning 2020. aastal juba 44,9 miljonit liinikilomeetrit. “Liinikilomeetrite maht on seega suurenenud viimaste aastate jooksul 24% ehk 8,7 miljonit kilomeetrit,” selgitas Ratas.
 
Süsteem oli aastaid alarahastatud
 
Enne ühistranspordi reformimist oli süsteem aastaid alarahastatud, mis tõi omakorda kaasa olukorra, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega. “Tasuta ühistranspordi esimesel aastal suurendasime liinikilomeetrite arvu rohkem kui eelneval 14 aastal kokku. See tõi kaasa pöörde, kus reisijad leidsid taas tee bussidesse. Üleminekuga riiklikult tasuta maakondlikule ühistranspordile suurenes esimese kahe aastaga bussisõitude arv kokku ca 30%,” lisas Ratas, et reisijate arv on jäänud samale tasemele, kuid nad on hakanud rohkem bussiga sõitma. “Tasuta sõiduõigus on parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi.”
 
Riigikontroll küsib oma aruandes, kas tasuta ühistranspordiraha tuleks suunata hoopis liinivõrgu parandamisse, aga tegelikult on selleks vahendid kogu aeg olnud olemas. “Selleks, et ühistranspordivõrk oleks kohalikele vajadustele vastav, anti liinide planeerimine kohalikele ühistranspordikeskustele, kes said loodud just antud eesmärgil. Kui süsteem ei toimi, tuleks kaaluda nende rolli andmist Transpordiametile,” ütles Ratas.
 
“Kui vaadata liinikilomeetrite kasvu maakondade lõikes, siis on näha, et enim on kasvanud liinikilomeetrite maht Harjumaal ja Raplamaal, mis tähendab, et liinikilomeetrite planeerimisel on arvestatud reaalsete inimeste ja oludega,” selgitas ta.
 
Süsteem vajab arenguks lisaraha
 
“Lisaks toob Riigikontroll välja, et transpordiameti prognoosid näitavad, et 2024. aastal läheb maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 64,6 miljonit eurot ning jäetakse mulje, et selles on süüdi tasuta ühistransport. Tegelikult arvestab transpordiamet, et lähiaastatel kallinevad hanked, kuna vedajatel tekib kohustus gaasibusside kasutamiseks ning mis siin salata – ka bussijuhtide palk ei ole viimastel aastatel kasvanud vajalikus tempos,” tõdes ta.
 
“On loomulik, et süsteem vajab arenguks lisaraha ning siinkohal tasub meenutada, et tasuta ühistransport ei tekkinud tühja koha pealt, vaid ühistransporti doteeriti juba enne seda 2/3 ulatuses ja 1/3 tuli piletitulust. Ühistransporti tuleb edasi arendada, mitte probleemide tekkimisel töö pooleli jätta ning tasuta süsteemile üleminekut süüdistada.”
 
Ratase sõnul juhib Riigikontroll ka tähelepanu, et bussiliinivõrk ei pruugi vastata kõigi elanike vajadustele, sest tegelikku liikumisvajadust on vähe uuritud. “Jällegi, ka see on ülesanne loodud ühistranspordikeskustele. Tasub aga meeles pidada, et hajaasustusega piirkondades ei saagi riik eeldada sama efektiivsust kui ületäituvusega Harjumaa liinidel. Riik peab jõudma ka hajaasustuse piirkondadesse ja tagama ka seal vähemalt minimaalsed liikumisvajadused.”
 
“Riigikontrolli ettepanekud tuleb loomulikult kuulda võtta ning on tähtis, et ühistranspordisüsteemi arendataks edasi,” lisas Ratas, et Transpordiamet on tänavu tegemas üleriigilist liikuvusuuringut, mis annab kindlasti selgemaid vastuseid, kuidas edasi minna.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

mait
12. märts 2021 18:37
Vot aru ma ei saa - Riigikontroll arvustab tasuta ühsitransporti viiruse ajal - NO KAS MÕISTUS JÄI KOJU???? Praegu ei saa ju mingeid arvestatavaid näitajaid sõitjate arvu kohta, sest paljud inimesed kardavad sõita bussis. Kas tõesti pole Riigikontrollil midagi muud uurida või oli see urrimus tellitud teatud hivigruppidelt, alated reffidest. Jälk! Paar mõtet - mina kui jalakäija pean maksma kinni tühjade autode teedekulutuse rahad, reostuse(jlalkäijana hingan nende reostust sisse), mulle pole teedel kohtagi kus liikuda, eriti talvel, ka linnas on prioriteet autoteed, jalakäija vaadaku kus ise saavad. No kuulge - riigikontroll, palun uurida jalakäijate diskrimineerimist riigi ja autosõitjate poolt ning kiiremas korras tekitada AUTOMAKS. Ja selle maksuga kompenseerida bussidotatsioonid. Peale eraautode sõidavad tühjalt ringi ka riigiametnikud - miks selle kallal ei iriseta, aga näe iga tühi bussioht on kulu.... Lisaks, kas ma pean veel sellele peale maksma, et vallad viidi maalt minema. Mis,jah....????? Mul on kõrini Eesti kõrgete riigiametnike maainimeste kottimisest. Kõrini! Hakkan streikima nende ja Eesti riigi vastu!!!!!
teeb maal Tallinnat
11. märts 2021 07:15
Teeb Tallinnat maakondades elik tasuta ühistransa käima maal midas arusaamatut kui on soov säilitada Eestit kui riiki. Või siis Linnriik kõik Tallinna kokku täpselt nagu Mõisa Jürka ütles ja Savikas võimaldas tallinnlastel Tallinna linna arvel prii transa. Mujal siis vaid hunt ulub elik Roheline Idavall Adolf Aloizovitši unistus ja luhtunud pürgimus vastu õudsat Mordorit sadakond kilomeetrit puutumatut loodust. Tegelased kõik ei ela Tallinnas ja kas ikka peaks elama mõtleb tsipa.